Bzura lahing
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Oktoober 2023) |
| Bzura lahing | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Poola sissetungi osa, 2. Maalimasõda | |||||||
 | |||||||
| |||||||
| Osapooled | |||||||
| Saksamaa | Poola | ||||||
| Väejuhid | |||||||
| Gerd von RundstedtJohannes Blaskowitz
Walther von Reichenau Günther von Kluge Wilhelm Ulex Erich Hoepner |
Tadeusz KutrzebaWładysław Bortnowski
Edmund Knoll-Kownacki Mikołaj Bołtuć Roman Abraham Leon Strzelecki | ||||||
| Jõud | |||||||
| 12 jalaväediviisi
5 soomus- ja motoriseerituddiviisi 425,000 sõdurit |
8 jalaväediviisi
2–4 ratsanikubrigaadi 225,000 sõdurit | ||||||
| Kaotused | |||||||
| 8,000 surnud
4,000 kinni võetud 50 tanki 100 autosid 20 kaudtuli |
18,000–20,000 surnud
32,000 haavatud 170,000 kinni võetud | ||||||
Bzura lahing (või Kutno lahing ) oli suurim lahing Saksamaa 1939. aasta sissetungi ajal Poolasse , peeti Poola ja Saksa vägede vahel 9. – 19. Septembril [1] 1939. See algas Poola vastupealetungina, kuid sakslased ületasid Poola vägesid ja võtsid kogu Lääne- Poola . : 65–70
Bzura lahing toimus Varssavist läänes, Bzura jõe lähedal. Poola läbimurdvat rünnakut saatis esialgu edu, kuid lõpuks takerdus pärast kontsentreeritud Saksa vasturünnakut.
Lahingut, mida Churchill nimetas "hiilgavaim võitlus" [2] on kirjeldatud kui "kampaania peamist Poola vasturünnakut" [3] ja "kogu Poola kampaania kõige verisemat ja kibedamat lahingut". [4]
Taustainfo[muuda | muuda lähteteksti]
Poola kaitseplaan Saksa pealetungi vastu Plaan Lääs kutsus üles kaitsma piire . [5] Seda dikteerisid pigem poliitilised kui sõjalised mured, kuna poolakad kartsid, et sakslased üritavad pärast Versailles 'lepinguga kaotatud alade ülevõtmist sõda lõpetada ja need alad säilitada. Kuigi piiride kaitsmine oli riskantsem, lootsid poolakad Briti ja Prantsusmaa vastupealetungile ( mida kunagi ei tulnud ). Seetõttu sattus armee Pomorze kindral Władysław Bortnowski juhtimisel Poola koridori, mida ümbritsesid Saksa väed kahel rindel, ja kindral Tadeusz Kutrzeba juhtimisel armee Poznań suruti teise Poola Vabariigi kõige läänepoolsematesse äärealadesse, eraldatuna mõlemast oma esmasest kaitseväelasest Poola armeedelt.
Saksa pealetung tõestas piirikaitseplaani rumalust sõja esimestel päevadel. [6] Armee Pomorze sai Bory Tucholskie lahingus lüüa ja oli sunnitud taanduma kagu suunas. Vahepeal oli armee Poznań, ehkki Saksamaa raskete rünnakute all ei olnud, sunnitud naabrite (armee Pomorze põhjas ja lõunas armee Łódź) kaotuste tõttu taanduma itta; mõlemad taandusid, mis tähendab, et Poznańi armeed ähvardas Saksa vägede külgnemine ja ümbritsemine. 4. septembril liikus Poznańi armee läbi Poznańi ja jättis selle vaenlase kätte, ehkki sel hetkel ei olnud ta kontaktis ühegi märkimisväärse Saksa väega. 6. septembriks olid armeed Pomorze ja Poznań sidunud, moodustades kampaanias tugevaima Poola operatiivüksuse ning kindral Bortnowski võttis kindral Kutrzeba käsu vastu.
7. septembril said Poola väed teada Saksa tungist Łęczyca poole, mis õnnestumise korral võiks katkestada Poola vägede taandumistee. [6] 8. septembriks jõudsid Saksa arenenud väed Varssavisse, tähistades 1939. aasta Varssavi piiramist . Samal ajal olid Saksa väed kaotanud kontakti armeega Poznańiga ja Saksa väejuhatus eeldas, et armee pidi olema Varssavi kaitsmiseks raudteel transporditud; nad ei teadnud, et tegelikult oli Poznańi armee ühendanud väed Pomorze armeega, mis nende arvates ei olnud pärast lüüasaamist Bory Tucholskie'l enam märkimisväärne oht. 8. septembril olid sakslased kindlad, et nad olid kõrvaldanud Poola suurema vastupanu Vislast läänes ning valmistusid selle ületamiseks ja Poola vägede kaasamiseks teisel pool. [7]
Vahepeal olid kindral Kutrzeba ja tema staabiohvitserid juba enne Saksa pealetungi kahtlustanud, et Saksa rünnaku kannavad just naabruses asuvad armeed, ja armee Łódźi vabastamiseks olid lõuna suunas toimunud pealetungil välja töötatud plaanid. [8] Kampaania esimesel nädalal lükkas Poola ülemjuhataja marssal Edward Rydz-Śmigły need plaanid siiski tagasi. 8. septembriks oli Kutrzeba kaotanud ühenduse Rydz-Śmigły'ga, kes kolis oma juhtimiskeskuse Varssavist Bresti ; nende tegurite tõttu otsustas Kutrzeba oma plaaniga edasi minna. Tema olukord oli kohutav, kuna Saksa väed olid tema üksuste ümbruses lähedal: Saksa 8. armee oli kindlustanud Bzura jõe lõunakalda ja Saksa 4. armee oli kindlustanud Visla põhjakalda Włocławekist Wyszogródini ning selle elemendid olid rünnates armee Pomorze ja Poznańi tagaosa Inowrocławi suunast ning ületades Visla jõe Płocki lähedal.
Vastanduvad jõud[muuda | muuda lähteteksti]
Poola väed koosnesid Poznańi armeest ja Pomorze armeest . Saksa vägede hulka kuulusid Lõuna armeegrupi ( Heeresgruppe Süd ) 8. armee Johannes Blaskowitzi juhtimisel ja 10. armee Walther von Reichenau juhtimisel, Põhja armeegrupi Günther von Kluge juhitud 4. armee elemendid ( Heeresgruppe Nord ) ja õhutoetus ( Luftflotte 1 ja Luftflotte 4 ).
| Poola | ||
|---|---|---|
| Diviis/Brigaad | Rügemendid | |
| "Poznań"
Armee Kutrzeba |
"Wielkopolska"
Ratsanikubrigaad Abraham |
15. Ulaanirügemend
17. Ulaanirügemend 7. Ratsalaskurite-rügemend |
| "Podolska"
Ratsanikubrigaad Strezelecki |
6. Ulaanirügement
9. Ulaanirügement 14. Ulaanirügement ("Pomorska" ratsanikubrigaadi element) | |
| 14. Jalaväediviis | 55. Jalaväerügement
57. Jalaväerügement 58. Jalaväerügement | |
| 17. Jalaväediviis
Mozdyniewicz |
68. Jalaväerügement
69. Jalaväerügement 70. Jalaväerügement | |
| 25. Jalaväediviis | 29. Jalaväerügenemt
56. Jalaväerügement 60. Jalaväerügement | |
| 26. Jalaväediviis
Brzechwa-Ajdukiewicz |
10. Jalaväerügement
18. Jalaväerügement 37. Jalaväerügement | |
| "Pomorze"
Armee Bortnowski |
4. Jalaväediviis
Lubicz-Niezabitowski |
14. Jalaväerügement
63. Jalaväerügement 67. Jalaväerügement |
| 15. Jalaväediviis
Przyjałkowski |
59. Jalaväerügement
61. Jalaväerügement 62. Jalaväerügement | |
| 16. Jalaväediviis | 64. Jalaväerügement
65. Jalaväerügement 66. Jalaväerügement | |
| 27. Jalaväediviis
Drapella |
23. Jalaväerügement
24. Jalaväerügement 50. Jalaväerügement | |
| Saksamaa | |||
|---|---|---|---|
| Korpus | Diviis/Brigaad | Rügemendid | |
| 8. Armee | X Korpus | 24.Jalaväediviis | 31.Jalaväerügement
32.Jalaväerügement 102.Jalaväerügement |
| 30.Jalaväediviis | 6.Jalaväerügement
26.Jalaväerügement 46.Jalaväerügement | ||
| XIII Korpus | 10.Jalaväediviis | 20.Jalaväerügement
41.Jalaväerügement 85.Jalaväerügement | |
| 17.Jalaväediviis | 21.Jalaväerügement
55.Jalaväerügement 95.Jalaväerügement | ||
| SS Leibstandarte "Adolf Hitler"Dietrich. | |||
| 10. Armee | XI Korpus | 18.Jalaväediviis | 30.Jalaväerügement
51.Jalaväerügement 54.Jalaväerügement |
| 19.Jalaväediviis
Schwantes |
59.Jalaväerügement
73.Jalaväerügement 74.Jalaväerügement | ||
| XVI Korpus | 1.Tankidiviis | 1.Tankirügement
2.Tankirügement 1.Jalaväerügement | |
| 4. Tankidiviis | 35.Tankirügement
36.Tankirügement 12.Jalaväerügement | ||
| 14.Jalaväediviis
Weyer |
11.Jalaväerügement
53.Jalaväerügement 116.Jalaväerügement | ||
| 31.Jalaväediviis
Kämpfe |
12.Jalaväerügement
17.Jalaväerügement 82.Jalaväerügement | ||
| XV Korpus | 2.Kerge-diviis | 25.Tankirügement
6.Motoriseeritudrügement 7.Motoriseeritudrügement | |
| 3.Kerge-diviis | 10.Tankirügement
8.Motoriseeritudrügement 9.Motoriseeritudrügement | ||
| 4. Armee | II Korpus | 3.Jalaväediviis | 8.Jalaväerügement
29.Jalaväerügement 50.Jalaväerügement |
| 32.Jalaväediviis | 4.Jalaväerügement
94.Jalaväerügement 96.Jalaväerügement | ||
| III Korpus | 50.Jalaväediviis
Sorsche |
121.Jalaväerügement
122.Jalaväerügement 123.Jalaväerügement | |
| "Netze" Jalaväebrigaad | |||
| Wehrmachti Reservid | 208.Jalaväediviis
Andreas |
309.Jalaväerügement
337.Jalaväerügement 338.Jalaväerügement | |
| 213.Jalaväediviis
Courbiere |
318.Jalaväerügement
354.Jalaväerügement 406.Jalaväerügement | ||
| 221.Jalaväediviis | 350.Jalaväerügement
360.Jalaväerügement 375.Jalaväerügement | ||
| Luftwaffe | 1.Õhulaevastik | ||
| 4.Õhulaevastik | |||
Lahing[muuda | muuda lähteteksti]
Lahingu võib jagada kolme etappi:
- I etapp - Poola rünnak Strykówi suunas, mille eesmärk oli Saksa 10. armee (9. – 12. September) tiib.
- II etapp - Poola pealetung Łowiczi suunas (13. – 15. September)
- III etapp - Saksamaa vasturünnak ja poolakate lõplik lüüasaamine, viimaste taganemisega Varssavi suunas
Modlin (16. – 19. September)
Ööl 9. septembril Poola Poznańi armee asus vasturünnakule Bzura jõest lõunasse, selle eesmärk oli Saksa vägede 8. armee edenemise peatamine Łęczyca ja Łowiczi vahel, Strykówi suunas. [9] [10] Poznańi armee ülem Tadeusz Kutrzeba märkas, et Saksa 8. armee, mida juhtis kindral Johannes Blaskowitz, oli põhja poolt nõrgalt julgesatud, vaid 30. jalaväediviisi poolt, mis ulatus üle 30 kilomeetri pikkuse kaitseliini, samal ajal kui ülejäänud armee edenes Varssavi poole. Poola pealetungi peamiseks tõukejõuks olid kindral Edmund Knoll-Kownacki juhtimisel tegutsevad üksused, kes olid tuntud kui Knoll-Kownacki operatiivgrupp (Poola 14., 17., 25. ja 26. jalaväediviis ). [11] Pealetungi parem tiib Łęczyce piirkonnas hõlmas Podolska ratsaväebrigaadi kol. L. Strzelecki juhtimisel ja vasakul, liikudes edasi Łowiczist Głowno piirkonda, kindral Roman Abrahami juhtimisel Wielkopolska ratsaväebrigaad. [12] Need rühmitused tekitasid Saksa kaitses olevatele 30. jalaväediviisile ja 24. jalaväediviisile märkimisväärseid kaotusi, kusjuures esialgse rünnaku käigus hukkus või sai haavata umbes 1500 saksa sõdurit ja veel 3000 langes vangi. [13] TKS ja TK-3 luuretankidega täiendatud ratsaväebrigaadid liikusid edasiliikuvate Saksa üksuste külgede ja tagaosa ohustamiseks. [14]
Saksa väed löödi tagasi umbes 20 kilomeetrit ning poolakad vallutasid tagasi mitu linna, sealhulgas Łęczyca ja Piątek, ning Góra Świętej Małgorzaty küla. [9] 10. septembril kohtus Poola 17. jalaväediviis Małachowiczes Saksamaa 17. jalaväediviisiga. Järgmisel päeval jätkasid Poola väed oma rünnakut, liikudes edasi Modlna, Pludwiny, Osse ja Głowno suunas .
Esialgu alahinnates Poola edasiminekut, otsustasid sakslased 11. septembril suunata Saksa 10. armee põhijõud, Saksa 4. armee, Lõuna armeegrupi reservid ja 4. õhulaevastiku lennukid Bzura poole. Nende jõudude hulka kuulusid Saksamaa 1. panzeridiviis, Saksa 4. panzeridiviis ja vastloodud SS-jalaväerügement Leibstandarte Adolf Hitler . [15] Saksamaa õhuvõimul oli märkimisväärne mõju, mistõttu poolakatel oli päeva jooksul üksuste liigutamine väga kulukas ja keeruline. [10] Järgmisel päeval jõudsid poolakad liinile Stryków- Ozorków . Sel päeval sai kindral Tadeusz Kutrzeba teada, et Łódźi armee üksused olid taandunud Modlini kindlusesse ja otsustanud pealetungi lõpetada, püüdes hoopis Varssavisse jõudmiseks läbi murda Sochaczewist ja Kampinose metsast .
14. septembri hommikul ületasid kindral Władysław Bortnowski 26. ja 16. jalaväediviis Łowiczi lähedal Bzura jõe. Poola 4. jalaväediviis jõudis Łowiczi ja Głowno ühendavale teele. Siinkohal käskis Bortnowski aga 26. jalaväediviisi taanduda. Ta oli teada saanud Saksa 4. panzeridiviisi tagasitõmbumisest Varssavi äärelinnast ja oli mures, et see panzeridiviis kujutas ohtu tema meestele. [15]
15. ja 16. septembril asus armee Pomorze kaitsepositsioonidele Bzura põhjakaldal. Kindral Stanisław Grzmot-Skotnicki grupp oli Kutno ja Żychlin vahel, kindral Michał Karaszewicz-Tokarzewski üksused Gabini lähedal ja osad Armee Poznań poolt Bzura lähedal Sochaczewis, olid valmis alustama oma liikumist Varssavi suunas. Poola vägede piiramiseks ja hävitamiseks kasutasid sakslased enamikku oma 10. armeest, sealhulgas kahte soomustatud, ühte motoriseeritud ja kolme kergdiviisi, mis olid varustatud kokku umbes 800 tankiga. Rünnak igast suunast Poola positsioonidele algas Luftwaffe toel 16. septembril. 15. septembril sunniti poolakad Bzura jõe ääres asuvast linnast Sochaczewist välja ja jäid Bzura, Visla ja Saksa vägede kolmnurka kinni. [10] [16] Saksa 1. panzeride diviis suutis pärast Bzura ületamist Sochaczewi ja Brochówi vahel ning Poola 25. jalaväediviisi kaasamist Ruszki vallutada, kuid selle edasitung peatati. Poolakad hakkasid ületama Bzura Visla lähedal Sochaczewist põhja pool ja taandusid Varssavi poole. [17] Poola väed olid jõe ületamisel sunnitud suurema osa rasketehnikast loobuma. 17. septembril tulistas Saksa raskekahurvägi Brochówist põhja pool asuvat ülesõitu ja algas kampaania suurim õhutegevus, kus Luftwaffe ründas taganevaid Poola vägesid.
Ööl vastu 17. septembrit ründasid Poznańi armee peajõud Saksa vägesid, et välja murda Witkowice ja Sochaczew vahel Saksamaa piiramisrõngast. 15. jalaväediviis ja Podolska ratsaväebrigaad ületasid Witkowices taas Bzura. Brochowis ületasid Bzura jõe 25. ja 17. jalaväediviis. 14. jalaväediviis koondati Łaziskasse . Samal ajal marssis armee Pomorze Osmolini, Kierozia ja Osieki küla poole.
Hommikul alustasid sakslased liikumist lõuna poole mööda Bzura mõlemat kallast, mida toetasid enam kui 300 lennukit ja raskekahurvägi. [16] Saksa haubitsad, kasutades ära oma positsiooni Visla parema kalda kõrgel pinnal, pommitasid terve päeva Poola positsioone. Ja pärast kahte päeva kestnud tugevat võitlust, kus polnud järele jäänud laskemoona ega toiduratsiooni, muutusid poolakate edasised läbimurdekatsed võimatuks. [5]
Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Vaid üksikutel Poola üksustel õnnestus piiramisrõngast välja murda. [16] Need rühmad sisenesid Varssavisse ja Modlinisse, enamasti 19. ja 20. septembri paiku, läbides Kampinose metsa ja võitlesid selles piirkonnas Saksa üksustega (näiteks Wólka Węglowa lahingus ). [10] [18] Nende seas olid kindral Aabrahami kaks ratsaväebrigaadi (Wielkopolska ja Podolska), 15. ja 25. jalaväediviis ning kindralid Kutrzeba, Knoll-Kowacki ja Tokarzewski. Ülejäänud (4., 14., 17., 26. ja 27. jalaväediviis), kellel ei õnnestunud jõge ületada, koos kindral Bortnowskiga kapituleerusid ajavahemikus 18. – 22. [7] Poola ohvreid hinnati 20 000 surnuks, nende seas kolm kindralit: Franciszek Wład, Stanisław Grzmot-Skotnicki ja Mikołaj Bołtuć . Saksamaa ohvreid hinnatakse 8000-le.
Pärast lahingut tormasid ülejäänud Saksa diviisid Varssavi ja Modlini poole ning piirasid mõlemad peagi ümber. Bzura kampaania lõppes poolakatele kaotusega, kuid Poola esialgsete kohalike õnnestumiste tõttu peatati Saksamaa edasipääs Varssavis mitmeks päevaks. Wehrmachtilt nõuti üksuste ümbersuunamist Varssavi suunas pealetungimise asemel. [19] See võimaldas Varssavit ja selle ümbrust kaitsvatel Poola üksustel paremini korraldada oma pikaajalist, kuid lõpuks ebaõnnestunud pealinna kaitset. [20]
Kampaania näitas ka initsiatiivi võtmise tähtsust, tõestas, et hobuste ratsaväe üksused olid endiselt oluline tegur lahinguväljal, tõestati nii õhujõudude tähtsust kui ka kinnitust, et lihtsal arvulisel paremusel on siiski tähtsust. [21]
Märkused[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- (in Polish) Sławomir Cisowski, Wojciech Zalewski, Bitwa nad Bzurą, Chwała Oręża Polskiego 26 (47), Rzeczpospolita, 20. jaanuar 2007 (väljaanne sisaldab lahingukaarti).
- Stanley S.Seidner, marssal Edward Śmigły-Rydz Rydz ja Poola kaitse, New York, 1978.
- Juliusz Tym (2005). "Kawaleria w bitwie nad Bzurą (Cavalry in the Battle of Bzura)" (poola). Polonia Militaris. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 24. augustil 2007.
- ↑ Sources vary regarding the end date, some giving 18 September while others 19 September. Brockhaus Multimedial Lexikon gives 19 September 1939 as the battle's end date.
- ↑ Winston Churchill, The Gathering Storm, vol. 1 of The Second World War (Boston: Houghton Mifflin, 1948), p. 445. Churchill gives "the battle of the river Bzura" as its name.
- ↑ David T. Zabecki (1. mai 2015). World War II in Europe: An Encyclopedia. Routledge. Lk 1665–. ISBN 978-1-135-81242-3.
- ↑ Donald A. Bertke; Gordon Smith; Don Kindell (1. märts 2011). WORLD WAR TWO SEA WAR. Lulu.com. Lk 67–. ISBN 978-0-578-02941-2.
- ↑ 5,0 5,1 Seidner, Stanley S. Marshal Edward Śmigły-Rydz Rydz....,34-128.
- ↑ 6,0 6,1 Cisowski, Zalewski, Bitwa..., p.5
- ↑ 7,0 7,1 "Wojna Światowa". Historia Polski. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2007. Vaadatud 24. augustil 2008.
- ↑ Cisowski, Zalewski, Bitwa..., p.6
- ↑ 9,0 9,1 Cisowski, Zalewski, Bitwa..., p.8
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 Cisowski, Zalewski, Bitwa..., p.11
- ↑ Seidner, Stanley S. Marshal Edward Śmigły-Rydz Rydz...., 120-22.
- ↑ Seidner, Stanley S. Marshal Edward Śmigły-Rydz Rydz....,124.
- ↑ Elble Rolf, 1975, Die Schlacht an der Bzura im September 1939 aus deutscher und polnischer Sicht
- ↑ Seidner, Stanley S. Marshal Edward Śmigły-Rydz Rydz....,124-125.
- ↑ 15,0 15,1 Cisowski, Zalewski, Bitwa..., p.9
- ↑ 16,0 16,1 16,2 Cisowski, Zalewski, Bitwa..., p.10
- ↑ Seidner, Stanley S. Marshal Edward Śmigły-Rydz Rydz....,127.
- ↑ Cisowski, Zalewski, Bitwa..., pp.12–13
- ↑ Seidner, Stanley S. Marshal Edward Śmigły-Rydz Rydz....,128.
- ↑ Seidner, Stanley S. Marshal Edward Śmigły-Rydz Rydz....,128-129.
- ↑ Andrzej Kunert in "Wrzesień 1939 9/19 - Bzura" claims that at least one pivotal attack was cancelled because, while marching, the soldiers were asleep because they have not slept for a few days. This led to the loss of momentum. URL:https://www.youtube.com/watch?v=x5QLw_zyMgo .