Burda

Allikas: Vikipeedia
Kalju Burda mäestikus
Vaade mäestikule üle Doonau

Burda (ungari Kovácspataki-hegyek, ka Helembai-hegység)[1] on mäestik Slovakkia lääneosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi ka Põhja-Ungari keskmäestikust. Selle regiooni kõrgeim tipp on Burdov (395,4 m), suhtelised kõrgused ulatuvad 180 meetrist 310 meetrini.[2]

Suurim küla mäestikus on selle edelaserval asuv Kamenica nad Hronom. Taimestikult sarnaneb mäestik Ungaris asuva Börzsöny mäestikuga. Metsadest kasvavad seal tammikud (valdav on karvane tamm) ja pöögimetsad, madalamal asub metsastepp. Mitmed sealsed taimeliigid on omased Pannoonia floorale, on seal oma leviala põhjapiiril ja mujal Slovakkia aladel ei kasva. Selle territooriumile ulatub kaks looduskaitseala: Burdovi looduskaitseala[3] ja Leľa metsa looduskaitseala.[4]

Mäestiku fauna sarnaneb pigem Ungari stepialade kui ülejäänud Slovakkia faunaga. Seal elutsevad stepiritsikas, Ablepharus kitaibelii, rohesisalik, palvetaja, eskulaabi roninastik. Sagedased on metskass ja metssiga. Lindudest leidub seal salupälli, kassikakku ja kaljuklutti.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Burda piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:

Geoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Mäestik on vulkaanilise tekkega. Valdav osa sealsetest kivimitest on miotseeni lõpust pärinevad vulkaanilised kivimid, kuigi Burda aladel vanu vulkaane ei ole. Sealsed kivimid pärinevad Pilise mäestiku ja Börzsöny vulkaanidest, põhiliselt on seal andesiitse materjali purskel tekkinud bretša, mida kohati katab löss. Mäestiku kaguosa moodustavad miotseenist saati kuhjunud konglomeraatsed kivimid, liivakivi, savi, liiv ja kruus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Szarvas András - Faragó Imre: Börzsöny, Naszály, Helembai-hegység. Turista-, kerékpáros- és szabadidőtérkép. Budapest, 2008. ISBN 978-963-9549-02-9
  2. Burda - Ipeĺská pahorkatina. VKÚ Harmanec, Hermánd, 2001.
  3. Štátny zoznam osobitne chránených častí prírody SR : Národná prírodná rezervácia Burdov. Banská Bystrica : Slovenská agentúra životného prostredia.
  4. Štátny zoznam osobitne chránených častí prírody SR : Národná prírodná rezervácia Leliansky les. Banská Bystrica : Slovenská agentúra životného prostredia.
  5. Mazúr, E., Lukniš, M. 1986, Geomorfologické členenie SSR a ČSSR. Časť Slovensko. Slovenská kartografia, Bratislava

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]