Buda-Kašalova

Buda-Kašalova
valgevene	Буда-Кашалёва * / Buda-Kašalova Buda-Kašaljova
vene	Буда-Кошелёво Buda-Košeljovo
	Buda-Kašalova lipp Buda-Kašalova vapp
	Pindala: 7,0 km²
	Elanikke: 8534 (1.01.2025)
	Koordinaadid: 52° 43′ N, 30° 34′ E

Buda-Kašalova (valgevene-eesti transkriptsioonis Buda-Kašaljova, poolakeelne nimekuju Buda Koszelewska) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Buda-Kašalova rajooni halduskeskus. Buda-Kašalova asub merepinnast 147 meetri kõrgusel, Homieli linnast 48 ja Minskist 256 kilomeetri kaugusel.

Linna läbib raudtee. Seal asub linakombinaat, Buda-Kašalovas valmistatakse mööblit, seal on juustutehas, õlivabrik, linnuvabrik, konservitehas, leivatehas.

Haridust annavad kaks keskkooli, muusikakool ja laste spordikool. Lisaks annab haridust veel agraartehnoloogiline kolledž.

Elanikkond

487 (1897)
3400 (1939)
4600 (1959)
7200 (1969)
8900 (1991)

9500 (2006)
9400 (2008)
8551 (2016)
8683 (2018)

1939. aastal elas Buda-Kašalovas 2562 valgevenelast, 496 juuti, 129 venelast ja 88 ukrainlast.^[3]

Ajalugu

Asula kohta on esimesed kirjalikud teated aastast 1824. Toona kandis see lihtsalt Buda nime, asudes Kašalova mõisa maadel ja Kašalova vallas.

1873. aastal avati Liibavi-Romno raudtee. Küla juurde rajati 1877. aastal raudteejaam, mis hakkas kandma nime Buda-Kašalova. Raudteejaama järgi nimetati ümber ka Buda küla, kuigi kohalikud jätkasid paiga Budaks kutsumist. Raudteejaam kujunes tähtsaks puidu väljaveo paigaks, nii rajati selle juurde ka telegraafijaam ja 1888. aastal puidutöötlemisettevõte.

1897. aastal oli Buda-Kašalovas tuulik ja magasiait, seal asusid kõrts ja pood ning tegutses kihelkonnakool. 1911. aastal avati kooli juures raamatukogu.

1918. aastal hakkas asula kuuluma Valgevene rahvavabariiki, 1919. aastal võttis Valgevene NSV juhtkond vastu otsuse, et alev kuulub Valgevene koosseisu.^[4] Reaalselt läks Buda-Kašalova Valgevene NSV koosseisu 1924. aastal, kus sellest sai samanimelise rajooni halduskeskus. 1930. aastal sai külast kohaliku kolhoosi keskasula, 1932. aastal avati seal masina-traktorijaam.

1938. aastal sai asula alevi staatuse. 15. augustist 1941 kuni 27. novembrini 1943 oli alev Saksa vägede valduses. Detsembris 1941 hukkasid karistussalklased 485 alevi elanikku. Linnaõigused sai Buda-Kašalova 1971. aastal. 1995. aastal rajati linna õigeusu kirik.

Buda-Kašalova
Veetorn
Õigeusu kirik

Viited

↑ О некоторых вопросах административно-территориального устройства Гомельской области.
↑ The population as of January 1, 2025 and the average annual population for 2024 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements.
↑ http://www.demoscope.ru/weekly/ssp/ussr_nac_39_ra.php?reg=598
↑ 150 пытанняў і адказаў з гісторыі Беларусі / Уклад. Іван Саверчанка, Зьміцер Санько. — Вільня: Наша Будучыня, 2002. — 238 lk. ISBN 9986-9229-6-1.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "ng67R" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid

[wd-2d7cf3700f39bb3700016be70369ade5d59c8077-1] О некоторых вопросах административно-территориального устройства Гомельской области.

[wd-9c66443d9de69f69723aad64a7fec1d31166e337-2] The population as of January 1, 2025 and the average annual population for 2024 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements.

[3] ttp://www.demoscope.ru/weekly/ssp/ussr_nac_39_ra.php?reg=598

[4] 150 пытанняў і адказаў з гісторыі Беларусі / Уклад. Іван Саверчанка, Зьміцер Санько. — Вільня: Наша Будучыня, 2002. — 238 lk. ISBN 9986-9229-6-1.

[1]

[2]

[3]

[4]