Mine sisu juurde

Briti Põhja-Ameerika

Allikas: Vikipeedia
Briti impeeriumi valduste kohta Ameerikas enne 1783. aastat vaata artiklit Briti Ameerika.

Briti Põhja-Ameerika


British North America
1783–1907
Osa Suurbritannia koloonia
(1783–1800)
Ühendkuningriigi koloonia
(1801–1907)
Suurbritannia kuningas George III
(1760–1820)
Edward VII
(1901–1910)
Pealinn London, Inglismaa, Ühendkuningriik
Religioon

ristiusk

Peamised keeled inglise
prantsuse
Gaeli
Hümn "God Save the King/Queen"
(inglise keelest "Jumal, hoia kuningat/kuningannat")
Eelnev Järgnev
Briti Ameerika Kanada Dominioon (1867)
Newfoundlandi Dominioon (1907)
 Bermuda

Briti Põhja-Ameerika (inglise keeles British North America) oli Briti impeeriumi kolooniate kogu Põhja-Ameerikas alates aastast 1783. Esimesed Inglise kolooniad tekkisid Põhja-Ameerikas 16. sajandil Newfoundlandile, seejärel lõunas Roanoke'ile ja Jamestowni. Püsivam inglaste asundus oli seitsme- ja kaheksateistkümnendal sajandil Atlandi ookeani rannikule moodustatud Kolmteist kolooniat.

Briti impeeriumi koloniaalvaldused Põhja-Ameerikas suurenesid tublisti, kui seitsmeaastane sõda (Põhja-Ameerikas Prantsuse ja India sõda) 1763. aasta Pariisi rahuga lõppes. Britid said endale Uus-Prantsusmaa ning sellega nende valduste suurus Põhja-Ameerikas enam kui kahekordistus. Prantslaste lahkumine muutis märgatavalt ka maailmajao geopoliitilist maastikku.

Terminit "Briti Ameerika" kasutati brittide Põhja-Ameerika valduste nimetamiseks enne Ameerika Ühendriikide iseseisvumist. Briti Ameerikat mainis näiteks Thomas Jefferson oma 1774. aasta kõnes "Briti Ameerika õiguste kokkuvõtlik ülevaade" esimesele kontinentaalkongressile.[1]

Terminit "Briti Põhja-Ameerika" kasutati esimest korda Ameerika iseseisvussõja lõpetanud 1783. aasta Pariisi rahulepingus, millega iseseisvusid Briti Kolmteist kolooniat ja moodustati Ameerika Ühendriigid. Pärast seda kasutati mõnda aega Briti valduste kohta paralleelselt nii "Briti Ameerikat" kui "Briti Põhja-Ameerikat", hiljem hakkas domineerima viimane variant, mille all mõeldi provintse, millest lõpuks moodustus Kanada.

Kanada Dominioon moodustati 1867. aastal seadusega Constitution Act, 1867. Sellega liideti New Brunswick, Nova Scotia ja Kanada provints (hilisem Ontario ja Quebec) üheks dominiooniks.

Aastani 1783 kuulus Briti Ameerika alla ka Bermuda, mida haldas Virginia Kompanii. Aastatel 1783–1867 oli saar Kanada mereprovintside koosseisus, pärast Kanadale ja Newfoundlandile dominioonistaatuse andmist (vastavalt 1867 ja 1907) kuulus Bermuda Briti Lääne-India alla.

Briti Põhja-Ameerika alla kuulusid brittide kolooniad Põhja-Ameerikas, aga mitte Kariibi meres, aastatel 1783–1907. Need kolooniad on tänapäeval kas täielikult või osaliselt Kanada, Bermuda, Ohio, Indiana, Illinois, Michigan, Wisconsin, Minnesota, Maine, Florida ja Bahama.

  1. "Thomas Jefferson, 1774. "A Summary View of the Rights of British America"". press-pubs.uchicago.edu.
  • Bailyn, Bernard. The Peopling of British North America: An Introduction (1988) excerpt and text search
  • Cooke, Jacob E. Encyclopedia of the North American Colonies (3 vol 1993)
  • Foster, Stephen, ed. British North America in the Seventeenth and Eighteenth Centuries (Oxford History of the British Empire Companion) (2014) excerpt and text search; 11 essays by scholars
  • Garner, John. The franchise and politics in British North America, 1755–1867 (U of Toronto Press, 1969)
  • Gipson, Lawrence Henry. The British Empire Before the American Revolution (15 vol., 1936–70), extremely comprehensive study; Pulitzer Prize
  • Morton, W. L. The Kingdom of Canada: A General History from Earliest Times (1969)
  • Savelle, Max. Empires To Nations: Expansion In America 1713–1824 (1974) online