Breitspurbahn

Raudteetranspordi rööpmelaius

Transpordiliigi järgi
Tramm · Metroo
Suuruse järgi
Miinimumlaius   15 tolli 381 mm (15 tolli) Kitsarööpmeline   600 mm, 2 jalga 597 mm 600 mm 603 mm 610 mm (1 jalg 111⁄2 tolli) (1 jalg 115⁄8 tolli) (1 jalg 113⁄4 tolli) (2 jalga)   750 mm, Bosnia, 762 mm, 800 mm 750 mm 760 mm 762 mm 800 mm (2 jalga 51⁄2 tolli) (2 jalga 515⁄16 tolli) (2 jalga 6 tolli) (2 jalga 71⁄2 tolli)   3 rootsi jalga, 900 mm, 3 jalga 891 mm 900 mm 914 mm (2 jalga113⁄32 tolli) (2 jalga 117⁄16 tolli) (3 jalga)   Meeter 1000 mm (3 jalga 33⁄8 tolli)   3 jalga 6 tolli 1067 mm (3 jalga 6 tolli)   4 jalga 6 tolli 1372 mm (4 jalga 6 tolli)   Standardlaius (stephensoni) 1435 mm (4 jalga 81⁄2 tolli) Laiarööpmeline   1520 mm, 5 jalga (Vene) 1520 mm 1524 mm (4 jalga 1127⁄32 tolli) (5 jalga)   Iiri 1600 mm (5 jalga 3 tolli)   Pürenee 1668 mm (5 jalga 521⁄32 tolli)   India 1676 mm (5 jalga 6 tolli)   6 jalga 1829 mm (6 jalga)   Brunel 2140 mm (7 jalga 1⁄4 tolli)   Breitspurbahn 3000 mm (9 jalga 101⁄8 tolli)
Asukoha järgi
Põhja-Ameerika · Lõuna-Ameerika · Euroopa · Austraalia

Breitspurbahn (saksa hääldus: ˈbʁaɪtʃpuːɐ̯baːn) oli Hitleri-aegsel Saksamaal kavandatud 3000 mm rööpmelaiusega laiarööpmeline raudteevõrgustik, mille kahekorruselised vagunid pidanuks toimetama reisijad Suur-Saksamaa ja naabermaade suurematesse keskustesse.

1943. aasta plaan

Veerem

Vagunimudelid Nürnbergi raudteemuuseumis

Kavas oli ehitada 8-teljelised, 42 meetri pikkused, 6 meetri laiused ja 7 meetri kõrgused kahekorruselised vagunid. Rongis pidanuks olema restoran, kino, bassein, juuksurisalong ja saun. Umbes 500 meetri pikkune rong pidanuks mahutama 2000–2400 reisijat ja liikuma kiirusel kuni 200 kilomeetrit tunnis.

Kavandatud marsruudid

Varasemate plaanide kohaselt pidanuks teede lõpp-punktid olema India ja Vladivostok, 1943. aastaks piirdusid kavad Euroopa linnadega. Suur-Saksamaa tulevaste viljaaitadena peeti eriti oluliseks Ukrainat ja Volga-äärset piirkonda.

• Ida-Lääs I: (Pärsia/ Ida-India–Bakuu–Rostov Doni ääres–Stalino–Poltava(Odessa/ Stalingrad–Harkiv)–Kiiev–Lviv–Kraków–Katowice–Breslau–Cottbus–maailmapealinn Germania–Hannover–Bielefeld–Ruhri linnastu (–Holland–Suurbritannia/)–Aachen–Liège–Saint-Quentin–Pariis (-Brest); väljaspool seda laiendused maailmapealinn Germaniast ja Breslaust suunaga Varssavi, Minsk, Leningrad (–Soome)/ Moskva, Kaasan (–Habarovsk–Vladivostok–Kasahstan–Afganistan–Ida-India/ –Jakutsk–Alaska–Kanada–USA), Rostov Doni ääres–Moskva–Leningrad ning Hamburgist ja maailmapealinn Germaniast Königsbergi, Riiga (–Moskva)/ Vilnius (–Minsk–Kiiev)
  • Algselt välja pakutud Flandria koridor: Aachen–Antwerpen–Gent–Pariis
• Põhi-Kagu: (Holland–) Hamburg–Wittenberge– maailmapealinn Germania; –Leipzig–Gotha–Bamberg–Nürnberg–München–Simbach am Inn–Linz–Viin–Bratislava–Budapest–Belgrad–Bukarest–Varna/ Burgas–Istanbul (–Süüria)
  • Algselt välja pakutud Serbia koridor: Budapest–Belgrad–Bukarest
• Põhja-Lõuna-paralleel: maailmapealinn Germania-Dresden–Aussig–Praha–Jihlava–Znojmo–Viin (–Trieste–Rooma)
• Ida-Lääs II: (Moskva–Kiiev–Bratislava) München–Augsburg–Stuttgart (–Ruhri linnastu);–Karlsruhe (–Marseille– Hispaania/); –Metz–Reims–Pariis

Kirjandus

• Anton Joachimsthaler. Die Breitspurbahn. Herbig 1996. ISBN 3-7766-1352-1

Välislingid

 Breitspurbahn – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis