Braunlage

Allikas: Vikipeedia
Braunlage

Vapp

Pindala 31,7 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 5585 (31.12.2022)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 51° 44′ N, 10° 37′ E
Valla asend Goslari kreisis
Braunlage, taustal Wurmbergi mägi

Braunlage on linn ja tervisekeskus Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.

Linna pindala on 31,55 km². 31. detsembril 2015 elas seal 6803 inimest. Linn asub Harzi mäestikus, Brockeni massiivist lõunas. Braunlage põhitegevus on turism, eriti suusatamine. Lähedased suusakuurordid on Sonnenberg ja Wurmbergi nõlvad.

Braunlage paikneb Warme Bode ääres, mis on Bode jõe ülemjooks, piiri lähedal Elendiga Saksi-Anhalti liidumaal. Omavalitsus ulatub piki Harzi rahvuspargi kaguserva kõrguselt 550 m kuni kõrguseni 971 m Wurmbergi tipus. Teised tipud lähikonnas on Achtermannshöhe ja Hahnenkleeklippen.

Linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Braunlage
  • Hohegeiß
  • Sankt Andreasberg

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Braunlage asub liidumaanteedel B4 (Braunschweigist Nordhausenisse) ja B27 (Blankenburgist Göttingeni).

Kohalikud bussid pakuvad teenust Braunlage ning lähedalasuvate kogukondade Bad Harzburgi, Sankt Andreasbergi, Schierke, Wernigerode, Hohegeißi, Bad Sachsa, Nordhauseni, Bad Lauterbergi, Herzberg am Harzi ja Clausthal-Zellerfeldi vahel.

Braunlaget teenindas Lõuna-Harzi Raudteekompanii, mis pakkus Harzi kitsarööpmelisel raudteel ühendust Sorge kaudu, kuid teenus lõpetati 1958. aastal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Braunlage rauatehas, 1654. aasta gravüür, Matthäus Merian

Asulat on esmamainitud 1227. aastal kui Brunla, roona toimis linn kaevandusasulana Harzi metsades. See ilmus 1253. aastal Saksimaa Regensteini krahvide registrisse kui Brunenlo ja taaselustati, kui nende järglased Blankenburgi krahvid rajasid 1561. aastal sinna rauatehase. Blankenburgi dünastia väljasuremisega 1599. aastal läks Braunlage Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogitele.

17. sajandil oli see väike Braunschweigi alev, mis paiknes endiste Blankenburgi maade lääneosas. Turism arenes 19. sajandi lõpust alates, teised äriharud olid metsandus ja suur graniidikarjäär Wurmbergil. 1910. aasta paiku sõitis üks esimestest linnalähedastest bussiliinidest Bad Harzburgist üles Braunlagesse, seda teenindasid Büssingi sõidukid. Wurmbergi suusahüppemägi püstitati 1922. aastal (lammutati 2014. aastal). 1934. aastal sai Braunlage linnaõigused ja omavalitsusstaatuse kui tervisekeskus.

Pärast Teist maailmasõda paiknes Braunlage kindlustatud Saksamaa sisepiiri lähedal, mis jooksis üle Harzi mägede. 1963. aastal rajati sinna Wurmbergi gondeltõstuk, mis tänapäeval on 2,8 km pikk ja kõrguste vahega 400 m tipujaama, pikim Põhja-Saksamaa. 7. mail 1964 demonstreeris Gerhard Zucker Hasselkopfi künkal postirakettide lendu. Üks rakett plahvatas, põhjustades kahe pealtvaataja surma.

Saksamaa taasühinemisest saati 1990. aastal paikneb Braunlage taas Harzi turismipiirkonna keskmes, siiski peab see toime tulema naaberkuurortide kasvava konkurentsiga Saksi-Anhaltis.

Wurmberg u 1900. aastal

Kultuur ja vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Kohaliku ajaloo muuseum hõlmab Braunlage traditsiooni tervisekeskuse ja Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) ametliku toimumiskohana. Linnas on ulatuslikud spaa-aiad.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalik hokimeeskond Harzer Wölfe on oluline osa Põhja-Saksa jäähokikultuurist.

Wurmbergil on olnud mitu suusahüppemäge, mis on võõrustanud rahvusvahelisi võistlusi, nagu FIS-i suusahüpete kontinentaalkarikavõistlused 2011. aastani.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Silberteich ja Hahnenkleeklippen Sankt Andreasbergi teel on populaarsed turismisihtkohad.

Dicke Tannen on hiiglaslike kuuskede kaitseala Hohegeißi lähedal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]