Brachystegia glaucescens

Brachystegia glaucescens
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Oalaadsed Fabales;
Sugukond	Liblikõielised Fabaceae;
Perekond	Miombopuu Brachystegia;
Liik	Brachystegia glaucescens;
Binaarne nimetus
	Brachystegia glaucescens; Burtt Davy & Hutch.

Brachystegia glaucescens on liblikõieliste sugukonda miombopuu perekonda kuuluv puuliik.

Zimbabwes ja Mosambiigis (šona keeles) nimetatakse puud mu'unze'ks.

Levila ja kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Brachystegia glaucescens kasvab kõikjal Aafrika troopilises lõunaosas ja ekvatoriaalse Aafrika vähem niisketes piirkondades. Puu on levinud muu hulgas Malawis, Mosambiigis, Sambias, Zimbabwes ja Tansaanias.^[1]

Levila lõunapiir on umbes 21° S juures Zimbabwe Runde jõe oru piirkonnas. Puu kasvab sisemaal 800–2000 meetri kõrgusel merepinnast.^[1] Levila põhjaosa on soojem ja seal kasvab ta puistutes kuivematel aladel, lõuna pool aga nii kuivemas kui ka niiskemas keskkonnas. Ta eelistab vett läbilaskvat pinnast ning talub hästi ka õhukest mullakihti ja kivist pinnast. Seetõttu kasvab ta pigem mägede nõlvadel ja tippudes (mitte küll mäestikes) kui lopsakas orupõhjas.

Brachystegia glaucescens ei ole kuskil väga levinud, kuid esineb oma levila piires peaaegu kõikjal. Ta sirgub suureks ka seal, kus pinnas on teiste puude jaoks liiga väheviljakas. Ta kasvab lagedal ja hõredates puistutes; piirkondades, kus on selgelt eristatavad vihma- ja kuivaperioodid. Seal, kus kuivaperiood on pikk, on puu pikemalt raagus. Kui puu on pärast pikemat kuivaperioodi oma lehed langetanud, vajab ta taastärkamiseks pikemat jahedat ja niisket perioodi. Seejärel (tavaliselt augustis-septembris) hakkavad moodustuma uued lehed.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Brachystegia glaucescens on keskmist kasvu puu. Ta kasvab 3–35 meetri kõrguseks,^[1] keskmiselt 14–16 meetri kõrguseks. Puu võra meenutab enamasti tagurpidi keeratud vihmavarju ja on tänu sellele kaugelt ära tuntav. Võra ülaosa on sirge lõikega. Puul on sile hall koor.

Lehed on sulgjad liitlehed, 70–90 mm pikkused, leherootsud 2–5(7) mm pikkused. Pearootsule kinnitub 15–72 paari lehekesi; kahe naaberlehekese vahe on 2–5 mm. Kõige suuremad on keskmised ja proksimaalsetele lähemad lehekesed. Noored lehed on punased ja muutuvad roheliseks umbes nädala jooksul. Üldiselt on lehed sinakasrohelist tooni.

Õied on väikesed ja kreemikasvalged. Putukad saavad õitelt rohkelt õietolmu ja nektarit.

Seemned paiknevad punakasvioletses kaunas. Seemned valmivad tavaliselt aprillis-mais.