Bonobo

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Bonobo
Bonobo cincyzoo.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Esikloomalised Primates
Sugukond Inimlased Hominidae
Perekond Šimpans Pan
Liik Bonobo
Binaarne nimetus
Pan paniscus
Bonobo levila
Bonobo levila

Bonobo ehk kääbusšimpans (Pan paniscus) on üks kahest liigist šimpansi perekonnas. Teine on šimpans. Need kaks liiki on inimese lähimad sugulased.

Bonobo erineb väliselt šimpansist tunduvalt pikemate jalgade, roosade huulte ja tumedama näo poolest. On ka arvukalt teisi füüsilisi erinevusi ja erinevusi käitumises.

Bonobo elab 500 000 km² suurusel alal Kesk-Aafrikas Kongo Demokraatlikus Vabariigis Kongo jõe vesikonnas. [1] Esineb nii ürg- kui ka sekundaarsetes metsades ning hooajaliselt ülevooluga märgaladel.

Bonobo ja šimpans on tänapäeval inimese lähimad sugulased. Võib-olla on bonobo saanud eraldi liigiks sellepärast, et bonobote eellased suutsid ujuda üle Kongo jõe. Üle 2 miljoni aasta on see jõgi liike eraldanud. Bonobo elab ainult jõe lõunakaldal.

Bonobote arvuks hinnatakse 29 500 kuni 50 000. Liik on kantud maailma punasesse raamatusse, sest tema püsimajäämist ohustavad metsaalade vähenemine ja inimeste majandustegevuse kasv.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Bonobod on Kongo DV endeemid ja elutsevad ainult riigi kesk- ja lõunaosa. Kongo jõgi on nende levila põhjapiir, see praktiliselt ületamatu jõgi on ka šimpansi levila lõunapiir. Lõunas ulatub nende levila Kasai ja Sankuru jõeni. Varem ulatus nende levila kaugemale lõunasse, tõenäoliselt Angola põhjaosani.

Taksonoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Bonobo kui liigi avastas saksa anatoom Ernest Schwarz 1928. aastal. Belgias Tervureni muuseumis asuva arvatava noore šimpansi kolju uurimisel selgus, et see ei ole šimpansi kolju. Schwartz avaldas oma avastuse 1929. aastal. Koljut uuris põhjalikumalt 1933. aastal läbi Ameerika anatoom Harold Coolidge, kes kirjeldas bonobot kui uut liiki.

Evolutsioon ja süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

DNA-uuringute põhjal võib kindlalt väita, et inimene eraldus šimpansidest täielikult 2,5 miljonit aastat tagasi, kuid tal oli ühine esivanem 7 miljonit aastat tagasi. Šimpans eraldus aga bonobost 2 miljonit aastat tagasi. Kuna tänapäevani pole säilinud ühtegi iidse inimese liiki peale intelligentse inimese (Homo sapiens), siis on mõlemad šimpansi liigid tänapäeva inimese lähimad sugulased.

Tänapäeval ei kattu kahe šimpansi liigi levikualad Lääne- ja Kesk-Aafrika piirkondades iidsete inimfossiilide leiukohtadega Ida-Aafrikas. Keenias on aga avastatud šimpansi fossiile, mis tähendab, et pleistotseeni ajal elasid nii iidsed inimesed kui šimpansid kõrvuti Ida-Aafrikas Suures Riftiorus. Tänapäeva elava bonobo keha proportsioonid on väga sarnased muistse australopithecuse omadega. Üks maailma juhtivaid biolooge Austraaliast pärit Jeremy Griffith on oletanud, et bonobo võiks olla meie ühise iidse inimese esivanema elav näide.

Šimpansi geeniuuringute tulemused avaldati esimest korda 2012. aastal. Bonobo genoom erineb šimpansi genoomist vaid 0,4%. Mõlema liigi DNA on 98% ulatuses identne inimese (Homo sapiens) omaga. Uuringud on näidanud, et mõlemad šimpansi liigid on inimestega lähemas suguluses gorillad.

Kehaehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevalt šimpansist on bonobol must nägu ja roosad huuled
Bonobo pea: tüüpilised on seitliga juuksepahmakas ja heledad huuled.

Bonobo on saledam kui šimpans, peenemate luudega, kuid ei ole šimpansi kääbusversioon. Mõlemat liiki loomad on umbes ühesuurused, kuigi suur isane šimpans võib olla palju massiivsem kui isane bonobo. Üldiselt on isased bonobod, nagu inimahvidele omane, suuremad kui emased. Kaalu poolest esineb märgatav sooline dimorfism: täiskasvanud isane kaalub 37–61 kg[viide?] või 34–60 kg[viide?], täikasvanud emane 27–38 kg, keskmiselt 30 kg. Täiskasvanud emaste bonobote keskmine tüvepikkus on 70–76 cm, täiskasvanud isastel 70–83 cm[2]. Kui bonobo seisab kahel jalal, on ta mõlema soo puhul keskmiselt 115 cm pikkune.

Nagu kõigil inimahvidel, puudub bonobotel saba.

Käed on tunduvalt pikemad kui jalad, nagu kõigil inimahvidel, kätel ja jalgadel on pikemad varbad, pöial on pikem ja peenem kui sugulasliikidel ning jalgade esimene varvas on vastanduv nagu peaaegu kõigil esikloomalistel. Bonobol on väga pikad jalad ja käed.

Bonobo õlad on kitsad ja kael õrn. Õlaliiges on väga liikuv.

Erinevalt šimpansist on tal tume nägu ja suhteliselt pikad peakarvad. Pea on ka suhteliselt peenem, vähem väljendunud kulmude ja väiksemate kõrvadega. Nägu on karvadeta. Kolju on ümaram ja graatsilisem kui šimpansil. Paljudel isenditel on keskel asetseva seitliga juuksepahmakas. Kõrvad on ümarad ja ulatuvad karvadest välja. Nagu kõikidel Aafrika inimahvidel, on neil etteulatuvad kulmud. Koon on etteulatuv, huuled on heledat. Bonobol ei ole erinevalt šimpansist üldse silmahammaste soolist dimorfismi. Igal bonobol on väga erinev nägu, nagu ka inimestel.

Karvkate on tumepruun või must, kuid võib aastate jooksul pleekida.

Emastel on rinnad ümaramad kui teistel ahvidel, kuid motte nii ümarad nagu inimestel.

Kahel jalal seistes sarnaneb bonobo kujult rohkem inimesele kui šimpansile.

Kulgemise tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Bonobo peamiselt liigub, toetudes kõigile neljale jäsemele
Baar on väga sõbralik ja tülisid tuleb ette väga harva
Ema ja tema poeg loovad elukestvad sidemed
Bonobo paarid erinevates positsioonides
Bonobo osaleb paaritumisaktis väga varajases eas

Bonobo elab nii maapinnal kui ka puude sees. Maapinnal olles liigub bonobo peamiselt kõigil neljal jäsemel, surudes käed vastu maad vastu sõrmede luid. Ta liigub ka kahel jalal, kuid väga harva, alla 1%, arvestades seda, kuidas bonobo looduses mööda maad liigub. See protsent muutub, kui bonobo elab vangistuses. Olenevalt asjaoludest suureneb kahel jala liikumise sagedus ja moodustab 3,9–19% maapealsetest liikumistest.

Käitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Bonobo on emotsionaalselt arenenud loomad. Nad võivad olla altruistlikud, empaatilised, lahked, kannatlikud ja emotsionaalselt tundlikud. Agressiivsus on emaste ja isaste vahel väga haruldane ning isased on noorte suhtes väga tolerantsed.

Karjasuhted[muuda | muuda lähteteksti]

Bonobod elavad matriarhaadis. Üldjuhul domineerivad emased, kelle koht karjahierarhias sõltub peamiselt ema kohast karjahierarhias. Ema ja poja side on väga tugev ja kestab kogu elu. Kuigi karjas valitseb hierarhia, on see palju õrnem ja sallivam kui teistel primaatideö. Emased on sõbralikumad kui isased. Kui emane või tema poeg läheb tülli täiskasvanud isasega, tormavad teised emased emale ja pojale appi. Kuna bonobo vaatlused looduses on väga tähtsusetud, on saadud kõik ettekujutused bonobo karjasuhetest vangistuses peetavaid loomi vaadeldes. Võimalik, et vangistuses, kus kari saab regulaarset toidulisandit, on suhted palju vabamad kui looduses. Looduses on karja suurust raske määrata, kuna suur, kuni 100 isendiline kari jaguneb päeva jooksul toiduotsingul väiksemateks rühmadeks. Bonobod magavad pesades, mis on paigutatud kõrgetele puuokstele.

Seksuaalne käitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Bonobo on kuulus oma kõrgelt arenenud seksuaalkäitumise poolest. Seks reguleerib karja elu. Seda kasutatakse erinevate karja- ja üksiksuhete lahendamiseks, konfliktide lahendamiseks, kiindumuse ja armastuse näitamiseks, karjas koha tugevdamiseks, erutuse väljendamiseks ja stressi maandamiseks. Seksuaalvahekorda võib jälgida kõigis võimalikes seksikombinatsioonides ja lugematutes seksiasendites. Bonobo on ainus teadaolev loom ilma inimeseta, kes näitab üksteisele tähelepanu nii mitmel erineval viisil. Kuigi läänegorillat (Gorilla gorilla) on paaritatud ka näost näkku, teevad bonobo seda regulaarselt, suudeldes keelele ja harrastades oraalseksi.

Bonobo ei moodusta monogaamset suhet, sugu ja vanus pole takistuseks ning ainsaks erandiks on ema ja poja kooslus. Teadlased usuvad, et emaste harjumus üksteist seksuaalselt rahuldada loob emaste vahel tugevad sidemed, mistõttu on emasloomad võimelised koos seisma igasuguse ootamatu isase agressiooni vastu. Kuigi isane on füüsiliselt tugevam kui emane, ei suuda ta vastu seista ühelegi rühmale emastele. Täiskasvanud emased lahkuvad sageli oma kodukarjast, et ühineda teise karjaga. Pärast paaritumist uue karja emastega võetakse võõras karja. Oma otsese seksuaalvahekorra tõttu on bonobo agressiivsus võrreldes näiteks tavaliste šimpanside või teiste inimahvidega väga madal. Kui kari bonobosid metsa vahel rändab ja uue rikkaliku toitumiskoha leiab, satuvad kõik nii elevil ja valdavad rõõmu, et ärevus muutub ühiseks seksitegevuseks, siis kari toitub rahulikult.

Sarnasused inimestega[muuda | muuda lähteteksti]

Bonobo on üks väheseid loomi, kes suudab end peeglist ära tunda. Nad suhtlevad üksteisega peamiselt hääle kaudu, kuigi nende hüüete tähendus inimestele pole teada. Inimesed on aga võimelised mõistma bonobo näoilmeid ja enamikku käeliigutusi. Bonobo Kanzit õpetati edukalt inimestega suhtlema, kasutades erinevaid geomeetrilisi kujundeid. Kanzi saab kasutada suhtlemiseks rohkem kui 500 "ingliskeelset sõna" ja mõistab enam kui 3000 inglise keeles räägitavat sõna. Lisaks sellele, et Kanzi on õppinud ise rääkima, on ta püüdnud õpetada oma ema kasutama geomeetrilisi kujundeid ja on õpetanud ta kasutama mõnda sõna edukalt.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Bonobo toitub termiitidest pulga abil

Bonobo on kõigesööja. Eelistab toituda puuviljadest, kuid toitub ka puulehtedest, väikestest imetajatest ning selgrootutest. Mõnel juhul on täheldatud, et bonobo kütib madalamaid primaatide liike.

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Bonobo sigimise statistika ei ole kõrgem kui tavalistel šimpansitel. Ajavahemik ühest otsingust järgmiseni on veidi alla aasta ja lapse sünniaastal emane ei otsi üldse. Rasedusperiood on 240 päeva. Ema hoolitseb oma lapse eest 4 aastat imetades, kasvatades ja hooldades. Uus laps sünnib umbes iga 4,6 aasta tagant. Bonobo elab vangistuses kuni umbes 40 aastat, kuid tema eluiga looduses on teadmata.

Elupaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevalt šimpansist elutseb bonobo ainult troopilises vihmametsas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pan paniscus
  2. David W. Macdonald. The New Encyclopedia of Mammals, Oxford University Press, Oxford 2001, ISBN 0-19-850823-9.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]