Bonneville'i järv

Allikas: Vikipeedia
Kaart

Bonneville'i järveks (inglise keeles Lake Bonneville) kutsutakse Põhja-Ameerika lääneosa suurimat hilispleistotseeni paleojärve Suures nõos. See oli Niobrarani mere jäänuk.[1] See tekkis vastusena sademete hulga suurenemisele ja aurustumise vähenemisele jahedama temperatuuri tõttu. Bonneville'i järv kattis suure osa praegusest Utah' osariigist ja ulatus kõrgeimal tasemel tänapäeva Idaho ja Nevada piirkondadesse.

Sellest moodustusid Suur Soolajärv, Utah' järv ja Sevieri järv.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Bonneville'i järvele andis Metsiku Lääne maadeuurija Benjamin Louis Eulalie de Bonneville'i järgi nime geoloog Grove Karl Gilbert.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]