Bologna pommiplahvatus

Bologna pommiplahvatus (itaalia keeles Strage di Bologna) oli terrorirünnak Itaalias Bologna linna keskraudteejaamas 2. augustil 1980. Rünnakus hukkus 85 inimest ja vigastada sai üle 200 inimese. See oli rängim rünnak Itaalias pärast Teist maailmasõda.

Plahvatuse korraldajaks peeti Itaalia neofašistlikku terroriorganisatsiooni Nuclei Armati Rivoluzionari (Relvastatud Revolutsiooniline Tuum), kes on oma seotust pahvatusega eitanud. Välja on pakutud ka palju teisi teooriaid.

2. augustil 1980 kell 10:25 plahvatas Bologna raudteejaama konditsioneeritud ooteruumis pomm. Suvekuumuse tõttu oli ooteruum rahvast täis, kuna tol ajal ei olnud Itaalias õhukonditsioneerid väga levinud. Plahvatuses hävis enamus jaama peahoonest ja lõi esimesel perroonil ootava Ancona-Chiasso rongi rööbastelt välja. Ooteruumi katus kukkus reisijatele peale, mis suurendas ohvrite arvu tunduvalt.

Bologna ei olnud selliseks rünnakuks valmis. Paljud linnaelanikud ja reisijad andsid kannatanutele esmaabi ja aitasid päästa rusude alla lõksu jäänud inimesi. Kuna kannatanute haiglasse viimiseks polnud piisavalt kiirabi- ja muid hädaabiautosid, siis rekvireeriti ka busse (nt linnaliinibuss nr 37), eraautosid ja taksosid.

Järgnenud päevadel toimusid Bologna peaväljakul, Piazza Maggiorel, mitmed meeleavaldused, kus Itaalia valitsusametnikke, kes osalesid 6. augustil 1980 San Petronio basiilikas toimunud matusetalitusel, kritiseeriti tugevalt. Ainsana aplodeeriti Itaalia presidendile Sandro Pertinile, kes saabus rünnakupäeval kell 17.30 helikopteriga Bolognasse ning pidas pisarsilmil reporterite ees kõne: "Mul ei ole sõnu, me seisame vastamisi kõige kuritegelikuma juhtumiga, mis Itaalias on eales toimunud." ("Non ho parole, siamo di fronte all'impresa più criminale che sia avvenuta in Italia.")

Järgmisel päeval leidis politsei plahvatuskoha lähedalt metalli- ja plastikutükke. Hiljem tehti kindlaks, et pomm koosnes 23 kilogrammist lõhkeainest: 5 kilogrammist trotüüli ja Composition B segust ja 18 kilogrammist nitroglütseriinist.

Peaminister Francesco Cossiga arvas algselt, et tegu oli õnnetusjuhtumiga, mille käigus plahvatas jaama keldris vana veeboiler, kuid varsti kogunes asitõendeid, et tegu oli terrorirünnakuga. Itaalia Kommunistliku Partei ajaleht L'Unità süüdistas 3. augustil plahvatuse korraldamises neofašiste. Hiljem, spetsiaalsel Senati nõupidamisel toetas Cossiga neofašistide-teooriat, väites, et "erinevalt vasakpoolsest terrorismist, mis ründab riiki selle esindajate kaudu, eelistab must terrorism massimõrva, et külvata paanikat ja impulsiivseid reaktsioone".

Rünnak on inimohvrite arvult Lääne-Euroopas neljas 2004. aasta Madridi rongiplahvatuse, 2015. aasta Pariisi terrorirünnakute ja 2016. aasta Nice'i terroriakti järel.

Vaata ka