Bogislaw XIV (Pommeri)

Bogislaw XIV (31. märts 1580 – 10. märts 1637) oli viimane Pommeri hertsog. Ta oli ka Kammini piiskopkonna luterlik administraator.

Elulugu

Bogislaw sündis Barthis Pommeri dünastia liikmena. Ta oli hertsog Bogislaw XIII ja selle naise Clara kolmas poeg. Pärast isa surma 1606. aastal said tema ja ta noorem vend Georg II Rügenwalde (Darłowo) kaasvalitsejateks. Georg II suri 1617. aastal ja Bogislawist sai ainuvalitseja. 1620. aastal liidendati tema valdus Stettini hertsogkonnaga, mille ta päris pärast oma vanema venna Franzi surma. 1625. aasta alguses sai temast kogu Ees-Pommeri valitseja, kui suri viimane Wolgasti hertsog Philipp Julius, ja 19. veebruaril abiellus ta Schleswig-Holstein-Sonderburgi hertsogi Johann II tütre Elisabethiga (24. september 1580 – 21. detsember 1653).

Gustav II Adolf ja Bogislaw XIV.

Hoolimata püüdest vältida Kolmekümneaastasesse sõtta sattumist, oli Bogislaw Franzburgi kapitulatsiooniga sunnitud 1627. aastal lubama Albrecht von Wallensteini juhitud keisrivägedel kasutada oma territooriume baasina. Järjekorras sattusid tema maad sõtta, koos kõigi selle katastroofiliste tagajärgedega. 1630. aastatel püüdsid paljud kohalikud aadlikud tema võimu vähendada ja see probleem hõivas Bogislawi 1630. aastate alguses, põhjustades insuldi, mis jättis ta osaliselt halvatuks. 1634. aastal loobus ta troonist ilma selge järglaseta, mille tulemuseks oli põhiseaduslik võimuvõitlus tema sugulaste ja valitsusnõukogu vahel. Põhiseaduslikud küsimused lahendamata, ilma tunnustatud meessoost järglaseta ja praktiliselt kogu Pommeri Rootsi ja keisrivägede poolt okupeeritud, suri Bogislaw 1637. aastal. Pommeri kui hertsogkonna isikliku ja põhiseadusliku järgluse ning üldise tuleviku ümber käivad konfliktid ja probleemid olid nii tõsised ja keerukad, et nende tulemusel lükati Bogislawi surnukeha matmine peaaegu 20 aastaks edasi.

Järglus tema maadele oli peamiselt Brandenburgi kuurvürsti Georg Wilhelmi, kes oli pärija kahe perekonna vahelise 1464. aasta pakti kohaselt, ja tema õemehe Rootsi kuninga Gustav II Adolfi vahel, kes oli okupeerinud enamuse Pommerist 1629. aastal Kolmekümneaastasesse sõtta astudes. Bogislawi testamendi järgi, kui Pommeri dünastial puudub järglane, pidid tema maad minema Rootsile, mitte Brandenburg-Preisimaale. Nii Rootsi kui ka Brandenburg kasutasid ära mitte ainult oma positsiooni kõrgema sõjalise ja okupatsioonivõimuna, vaid ka pärimiskonflikte Pommeri dünastias endas. Seega, kui Vestfaali rahuga, mis sõja 1648. aastal lõpetas, otsustati territooriumi jaotamine, tükeldati Pommeri ning territooriumid jaotati Rootsi ja Brandenburgi vahel. See tähendab, et Vestfaali rahu tähistas Pommeri kui autonoomse poliitilise üksuse lõppu.

25. mail 1654, peaaegu seitse aastat pärast Pommeri iseseisvuse kaotamist ja alles pärast Bogislawi naise Elisabethi surma sai Bogislawi surnukeha lõpuks Stettinis puhata.

Eelnev Ulrich	Kammini administraator 1623-1637	Järgnev Ernst Bogislaw von Croÿ
Eelnev: Georg II	Pommeri-Rügenwalde hertsog 1617-1637	Järgnev: Pommeri hertsogkond kaotati
Eelnev: Franz	Pommeri-Stettini hertsog 1620-1637
Eelnev: Philipp Julius	Pommeri-Wolgasti hertsog 1625-1637