Bogdan Hmelnõtskõi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Khmelnytskyi Chernihiv.jpg
Bogdan Hmelnõtskõi Ukraina viiegrivnasel

Bogdan Hmelnõtskõi (15956. august 1657) oli ukraina hetman, kelle juhtimisel toimus aastatel 1648–1654 kasakate ülestõus Rzeczpospolita ülemvõimu vastu ning loodi hetmaniriik.

Hmelnõtskõi sündis arvatavasti Subotivis, tänapäeva Tšerkassõ oblasti alal. Ta sai hariduse jesuiitide kolleegiumis (eri andmetel Lvivis või Tšõgõrõnis). 1620. aastal võttis ta hetman Stanisław Żółkiewski alluvuses osa sõjaretkest türklaste vastu ning langes vangi. Ta veetis kaks aastat sõjavangis Istanbulis. Ta osteti vabaks ning tegi seejärel karjääri kasakaväes. Kui poola võimud mitmed kasakate õigused tühistasid, leppis ta sellega ning elas rahulikku pereelu oma mõisas. 1638. aastal osales ta Zaporižžja kasakate saatkonnas Varssavis, kus nad andsid üle palvekirja kuningas Władysław IV Wazale, et kasakate õigused taastataks.[1]

1645. aastal osales ta umbes 2000 kasakast palgasõduriga sõjakäigul Prantsusmaal.

Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus

Pärast seda, kui tema mõisa rüüstati ja anti välja tema vahistamiskäsk, põgenes ta detsembris 1647 mõnesaja mehega Zaporižžja Sitši ning alustas ülestõusu Poola ülemvõimu vastu. Tema väed vallutasid 1648. aastal Lvivi ja piirasid Zamośći linna, kuid taandusid siis, et läbirääkimisi pidada. Jaanuaris 1649 jõudis ta oma vägedega Kiievisse, kus teda vabastajana vastu võeti. 1649 lubas uus Poola kuningas Jan II Kazimierz Waza kasakate nõudmised täita. Poola aadli vastuseisu tõttu nendele järeleandmistele alustas Poola 1651. aastal taas sõjategevust. Sõja venides loobus Krimmi khaan kasakate toetamisest. Hmelnõtskõi otsis tuge Moskva tsaarilt ja Rootsi kuningalt.

8. jaanuaril 1654 otsustas Perejaslavi raada, mida juhtis hetman Bogdan Hmelnõtskõi, et edaspidi ei allu kasakad Poola kuningale, vaid on edaspidi Moskva tsaaririigi protektoraadi all.

Hmelnõtskõi suri insuldi tõttu 6. augustil 1657 ning lasi enne seda raadal valida oma alaealise poja Juri enda järeltulijaks. Ta maeti Subotivisse.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]