Bogdan Hmelnõtskõi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Bogdan Hmelnõtskõi
Bogdan Hmelnõtskõi
Isikuandmed
Sünnikoht Subotiv

Bogdan Hmelnõtskõi (ukraina keeles Богдан Хмельницький) 15956. august 1657) oli ukraina hetman, kelle juhtimisel toimus aastatel 1648–1654 kasakate ülestõus Rzeczpospolita ülemvõimu vastu ning loodi hetmaniriik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hmelnõtskõi sündis arvatavasti Subotivis, tänapäeva Tšerkassõ oblasti alal. Ta sai hariduse jesuiitide kolleegiumis (eri andmetel Lvivis või Tšõgõrõnis). 1620. aastal võttis ta hetman Stanisław Żółkiewski alluvuses osa sõjaretkest türklaste vastu ning langes vangi. Ta veetis kaks aastat sõjavangis Istanbulis. Ta osteti vabaks ning tegi seejärel karjääri kasakaväes. Kui poola võimud mitmed kasakate õigused tühistasid, leppis ta sellega ning elas rahulikku pereelu oma mõisas. 1638. aastal osales ta Zaporižžja kasakate saatkonnas Varssavis, kus nad andsid üle palvekirja kuningas Władysław IV Wazale, et kasakate õigused taastataks.[1]

1645. aastal osales ta umbes 2000 kasakast palgasõduriga sõjakäigul Prantsusmaal.

Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus

1645a tema mõisa rüüstati , rööviti tema noor armuke, mis oligi aktsiooni põhjus ehk "cherchez la femme" (tõlkes – otsige naist),(Bogdani naine oli surnud) ja selle ründe käigus hukkus tema alaealine poeg. 1646a käis Hmelnitski Poola kuninga juures õigust nõudmas kuna ta oli registrikasakaväe Tšõgõrõni polgu sotnik (sadakonnaülem), sest kasakavägi allus otse kuningale. Kuningalt ta abi ei saanud kuna magnaadid (tänapäeva nn "oligarhid") olid iseseisvad ja kuningavõim nõrk. Mõisa rüüste ja armukese röövimise teinud pan Tšartõnski soovil andis hetman Koniecpolski välja tema vahistamiskäsu. Hmelnõtskõi põgenes enda poole tulnud registrikasakatega detsembris 1647 Zaporižžja Sitši kus teda tunnustati. Sõitis salaja Krimmi ja sõlmis khaaniga liidulepingu sõjaks Ukrainas. Tagasijõudes alustas zaporožlastega mässu Poola magnaatide võimu vastu. Tema väed olid võidukad paljudes lahingutes ja vallutasid 1648. aastal Lvivi ja piirasid Zamośći linna, kuid taandusid siis, et läbirääkimisi pidada. Jaanuaris 1649 jõudis ta oma vägedega Kiievisse, kus teda vabastajana vastu võeti. 1649 lubas uus Poola kuningas Jan II Kazimierz Waza kasakate nõudmised täita. Poola aadli vastuseisu tõttu nendele järeleandmistele alustas Poola 1651. aastal taas sõjategevust. Sõja venides loobus Krimmi khaan kasakate toetamisest. Hmelnõtskõi otsis tuge Moskva tsaarilt ja Rootsi kuningalt.

Sõjakäikudel korraldasid õigeusklikest kasakad ulatuslikke pogromme poolakate ja juutide suhtes, millest on säilnud ulatuslikud kroonikamärkmed.

8. jaanuaril 1654 otsustas Perejaslavi raada, mida juhtis hetman Bogdan Hmelnõtskõi, et edaspidi ei allu kasakad Poola kuningale, vaid on edaspidi Moskva tsaaririigi protektoraadi alla.

Hmelnõtskõi suri insuldi tõttu 6. augustil 1657 ning lasi enne seda raadal valida oma alaealise poja Juri enda järeltulijaks. Ta maeti Subotivisse.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kiievis ja Tšernigivis on tema mälestusmärk. Teda on kujutatud Ukraina viiegrivnasel.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]