Bister

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sulejoonistus bisteriga, 1465-1516, oletatavasti Jheronimus Bosch, eskiisid "Pühale Antoniusele"

Bister (prantsuse keelest bistre 'tõmmu') on pruun orgaaniline värvipigment, värvuselt ja koostiselt sarnane asfaldiga. Saadakse pöökpuu või kase põletustõrvast ja nõest, koostiselt suure tõrvasisaldusega tahm.

Rahvusvahelises värvainete indeksis on ta tähis NBr 11 (Natural Brown 11)[1]. Eesti keeles ei ole pigmendi nimetusest tuletatud värvuse nimetust.

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Värvuselt kollakaspruun kuni tumepruun, sõltuvalt valmistamisprotsessist. Vähese kattevõimega, pigem laseeriv. Pigment ei ole valguspüsiv, otseses päikesevalguses pleegib. Aluste ja hapete toimel laguneb.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 14. sajandist oli bister kasutusel vesivärvipigmendina sulejoonistustes, monokroomsetes vesivärvimaalingutes ja maalilise efekti andmiseks alusmaalinguna akvarellides. Kui 18. sajandil hakati kasutama rohkem tušši ja seepiat[2], tõrjus see bistermaalingu tahaplaanile, ehkki neid tehti veel ka 19. sajandil.

Van Dycki maalidel on bisterit kasutatud laseeriva värvina varjudes, alltoodud näites John Stuarti kullavärvi ja pruuni riietuse varjudes koos punase ookriga ja natukese kollase ookriga üleminekutoonides[3].

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]