Biotehnoloogia ajalugu

Allikas: Vikipeedia

Biotehnoloogia ajalugu kirjeldab märkimisväärseid sündmusi biotehnoloogia ajaloos.

  • 8000 eKr karjakasvatus ja põllupidamine
  • 7000 eKr õlle pruulimine, veini fermenteerimine ja leiva küpsetamine pagaripärmi abil
  • 8000–3000 eKr jogurti ja juustu valmistamine piimahapet tootvate bakterite abil
  • 500 eKr Hiinas kasutatakse antibiootikumi: hallitunud sojaoa kaunad koeranaela ravis
  • 250 eKr kreeklased kasutavad mitmevälja külvisüsteemi mulla viljakuse parendamisel
  • 100 eKr Hiinas kasutatakse insektitsiidi
  • 1322 araabia sõjapealik kasutab kunstlikku seemendamist tugevama hobusetõu aretamisel
  • 1590 Zacharias Jansen leiutab mikroskoobi
  • 1663 Robert Hooke avastab raku
  • 1675 Antoni van Leeuwenhoek avastab bakterid
  • 1761 Joseph Kölreuter ristab edukalt eri liiki viljataimi
  • 1797 inglise kirurg Edward Jenner inokuleerib last viraalse vaktsiiniga rõugete vastu
  • 1830 avastatakse valgud
  • 1833 avastatakse ensüümid ja rakutuum
  • 1835–1855 saksa teadlased Mathias Schleiden ja Theodor Scwann esitavad seisukoha, et organismid koosnevad rakkudest ning saksa patoloog Rudolf Virchow lisab, et iga uus rakk saab alguse rakust
  • 1857 Louis Pasteur toob fermentatsiooni põhjusena välja bakterite elutegevuse
  • 1859 Charles Darwin publitseerib oma teooria evolutsioonist ja looduslikust valikust
  • 1863–1865 lõpetab Gregor Mendel oma katsed hernestega ja järeldab, et alleelid antakse vanemailt järglastele. Tema avastusi ignoreeritakse 20. sajandi alguseni, siiski peetakse teda geneetika isaks.
  • 1877 Robert Koch tuvastab ja identifitseerib baktereid
  • 1878 Gustaf de Laval leiutab tsentrifuugi
  • 1879 Walther Flemming rajab tsütogeneetika kui avastab kromatiidid
  • 1883 esimene rõugevaktsiin
  • 1909 geenid seostatakse pärilike haigustega
  • 1911 ameerika patoloog Peyton Rous avastab esimese vähki põhjustava viiruse
  • 1914 Inglismaal Manchesteris kasutatakse baktereid reovee puhastamisel
  • 1915 avastatakse bakteriofaagid ehk bakteriaalsed viirused
  • 1919 Ungari agrikultuuri insener kasutab biotehnoloogia mõistet
  • 1928 Alexander Fleming avastab esimese antibiootikumi, penitsilliini
  • 1930 Ameerika Ühendriikide Kongress võtab vastu akti, mis võimaldab patenteerida taimede ristamise tulemusi
  • 1933 Henry Wallace loob kommertsiaalse maisi, mistõttu seemnete varumine pole enam vajalik. 1945 moodustab 78 protsenti USAs kasvatavast maist kommertsiaalne mais
  • 1944 Oswald Avry ja kolleegid tuvastavad DNA kui pärilikkuse kandja
  • 1953 ajakiri Nature avaldab James Watsoni ja Francis Cricki manuskripti, mis kirjeldab DNAd kaksikheeliksina
  • 1960 avastatakse mRNA ja luuakse mRNA:DNA hübriidid kasutades komplementaarsuse printsiipi
  • 1965 inimese ja hiire rakk sunnitakse liituma
  • 1966 seletatakse geneetiline kood; kolm nukleotiidi moodustavad koodoni, mis lülitab ühe kahekümnest aminohappest valgu koosseisu
  • 1970 restriktsiooniliste ensüümide avastamine
  • 1973 ameerika biokeemikud Stanley Cohen ja Herbert Boyer viivad läbi esimese eduka DNA rekombineerimise eksperimendi
  • 1977 esmakordselt ekspresseeritakse inimese geen bakteris
  • 1978 toodetakse rekombinantset inimese insuliini
  • 1979 sünteesitakse inimese kasvuhormoon
  • 1980 said Paul Berg, Walter Gilbert ja Frederick Sanger Nobeli keemiaauhinna esimese rekombinantse molekuli loomise eest
  • 1981 kloonitakse edukalt hiiri
  • 1982 FDA kiitis heaks esimese biotehnoloogilise ravimi – inimese insuliin toodetud bakteris
  • 1983 ameerika biokeemik Kary Mullis leiutab PCRi – reaktsiooni, mis kasutab temperatuuri ja ensüüme, et toota piiramatus koguses geenifragmente
  • 1984 sekveneeritakse HIV genoom
  • 1986 kiidetakse heaks rekombinatoorne B-hepatiidi vaktsiin
  • 1988 patenteeritakse transgeenne hiir. DNA kasutamine asitõendina kohtus
  • 1990 algab 13 aastat väldanud Inimese Genoomi Projekt (Human Genome Project)
  • 1992 embrüo testimine geneetiliste hälvete vastu
  • 1996 laialdane muundatud maisi, soja ja puuvilja kasvatamine
  • 1997 kloonitakse lammas Dolly täiskasvanud looma somaatilisest rakust
  • 1998 pannakse alus inimese embrüonaalsetele tüvirakuliinidele
  • 1999 sureb Jesse Gelsinger geeniteraapia eksperimendi käigus; edasisi eksperimente hakatakse piirama
  • 2001 avaldatakse täielik inimese genoom
  • 2003 kiidab Hiina heaks esimese vähivastase geeniteraapia protseduuri
  • 2004 bioetanooli tootmine Iogeni poolt
  • 2010 loovad teadlased J. Graig Venteri Instituudis esimese sünteetilise raku

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]