Bioregionalism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Bioregionalism (inglise bioregionalism) on multidistsiplinaarne jätkusuutlikule arengule sihitud lähenemisviis, mille eesmärgiks on sidusa kohaliku või piirkondliku (piiritletud bioregiooni ehk ökoregiooni) keskkonnapoliitika väljatöötamine ja rakendamine[1]. Bioregioon ei ole määratletud jäiga haldusliku piiriga (näiteks riigipiiriga), vaid pigem selgelt eristuva bioregiooni eluavalduste ja topograafiga[2]. Bioregiooni määramisel on arvestatud maapinna vorme, jõgede ja järvede valgalasid, kliimat, taimede ja loomade levikut ning kohalike elanike kogukondlikku ja kultuurilist tausta[1].

Bioregionalismi arenemine ja mõningane rakendamine algas 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguspaigus[1].

Bioregionalistliku lähenemise põhiteesid on järgmised:

  • poliitilised piirid langeksid võimalikult kokku ökoloogiliste (bioregiooni) piiridega;
  • toob esile bioregiooni (ainu)omase ökoloogia;
  • julgustab bioregioonis oleva toidu kasutamisest (näiteks kohalikud teraviljad, loomad jne);
  • julgustab kohalike loodusressursside kasutamist;
  • soodustab vastavale alale omaste taimede viljelemist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 21.10.2012)
  2. Kiili, J. (2000). Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinn, TTÜ Kirjastus. Lk 69–73