Bilär

Vaade kivi- ja puitmošee jäänustele

Üliku maja varemed Biläri peamošee varemete kõrval

Üliku maja makett Biläri muuseumis

Bilär (tatari keeles Биләр; vene keeles Биля́р, Билярское городище) oli keskaegne linn Volga-Bulgaarias Väike-Tšeremšani jõe vasakul kaldal, riigi teine pealinn enne mongolite invasiooni. Biläri varemed hõlmavad umbes kaheksa ruutkilomeetri suuruse ala tänapäeva Tatarstani Aleksejevskoje rajoonis, 50 km kaugusel samanimelisest külast ja 150 km kaugusel Kaasanist.

Ajaloost

Biläri asutas 10. sajandi paiku kohalik bulgaaride hõim ja sellest sai uus pealinn. Linn oli Volga keskjooksul üks peamisi kaubandusekeskusi. Ajalooallikate järgi oli selle rahvastik umbes 100 000 elanikku ja linn oli Bagdadi ja Konstantinoopoli järel üks keskaegse Euraasia suurimaid linnu.

Linnas asus 922. aastal valminud puidust peamošee, mis järgis Araabia hulgasambaliste mošeede tüüpi, Meka suunas orienteeritud pikiteljega ja mihrabiga; kümnenda sajandi keskpaigas ehitati selle külge hulgasambaline kivimošee, 1,5 meetri kõrguse minaretiga loodeseinas. UUrijad oletavad, et mošeedel olid ka eeskojad sissepääsude juures.

12. sajandil ja 13. sajandi algul oli Bilär koos Bolğari ja Suariga Volga-Bulgaaria riigi üks pealinnadest. 1236. aastal rüüstasid linna Batu-khaani väed. Linn ehitati hiljem üles, kuid ei saavutanud endist suurust ega võimu.

Linna jäänused avastati 18. sajandil. Vassili Tatištšev oli läbi Volgamaa rännates üks linna avastajatest, ta kirjutas sellest oma raamatus "Venemaa ajalugu iidseimatest aegadest peale) ja temalt pärineb muuhulgas idee, et tšuvašid on bulgaaride järglased.

1654. rajati kunagise linna lähedale Vene piirikindlus Biljar.

Muud

Biläri auks on nimetatud Antarktikas asuvate Lõuna-Shetlandi saarte Livingstoni saare Biläri neem (Bilyar Point).

Kirjandus

• Ravil Bukharaev. That Time of Bloom. Volga Bulgaria develops as an independent Islamic state. Routledge, 2000