Biidermeier (muusika)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on muusikastiilist. Muude tähenduste kohta vaata Biidermeier.

Biidermeier on muusikastiil, mida viljeldi 1815. aastal toimunud Viini kongressi ja 1848. revolutsiooni vahelisel restauratsiooniajal põhiliselt saksa keeleruumis. Biidermeieri heliloojate valdavaks hoiakuks oli austus klassitsismi traditsioonide vastu ning põhiliseks eesmärgiks publiku muusikaline harimine.

Biidermeieri muusikaesteetika esindas kodanlikku muusikamaitset. Oluline oli pidada kinni õigetest muusikažanritest ja -vormidest ning valida igale muusikažanrile õiged muusika väljendusvahendid. Muusikal pidi olema sobiv "toon". Biidermeieri heliloojad pidasid suurimaks eeskujuks Wolfgang Amadeus Mozarti muusikat, mis nende jaoks esindas "ajastu-ülest stiili-ideaali".

Biidermeieri heliloojad pidasid muusikat luues tihti silmas uusi kodandlikke seltskondlikke institutsioonie: muusikafestivale, lauluseltse, oratooriumiühinguid, kodumusitseerimist ning asjaarmastajate muusikalist tegevust.

Biidermeier esines 19. sajandi esimesel poolel ka saksa kunstis ja kirjanduses.

Olulisemad biidermeieri heliloojad[muuda | muuda lähteteksti]

Louis Spohr (1784–1859) oli saksa helilooja, viiuldaja ja dirigent, kes on loonud 10 sümfooniat, 10 ooperit, 18 viiulikontserti, 4 klarnetikontserti, 4 oratooriumi, kammermuusikat ja laule. Spohr on viiulimängijatele tänaseni kasutusel oleva lõuatoe ning orkestriteoste partituuri märgitava proovitegemist hõlbustava orientiiride süsteemi kasutuselevõtja.

Carl Loewe (1796–1869) oli saksa helilooja, laulja, dirigent, kelle loomingusse kuulub üle 400 ballaadi ja laulu, millest paljud olid omal ajal väga populaarsed. Ta on kirjutanud ka 2 sümfooniat, 2 klaverikontserti, 5 ooperit, 17 oratooriumi ja kammermuusikat. 1827. aastal juhatas ta 18-aastase Felix Mendelssohni „Suveöö unenäo“ avamängu esiettekannet.

Conradin Kreutzer (1780–1849 Riia) oli saksa helilooja ja dirigent, kelle loomingusse kuulub 3 klaverikontserti, kammermuusikat ja oopereid. Ta tegutses põhiliselt Viini, hiljem ka Kölni muusikateatrite juures.

Albert Lorzing (1801–1851) oli saksa helilooja, näitleja ja laulja, kelle loomingust leiab põhiliselt koomilisi mänguoopereid (sks. k. Spieloper). Saksa mänguooper arenes välja laulumängust (sks. k. Singspiel) ja sisaldas lauldud muusika kõrval ka kõneteksti. Saksa mänguooper sarnaneb prantsuse koomilisele ooperile (pr. k. opéra comique).

Otto Nicolai (1810 Königsberg – 1849) oli saksa helilooja ja dirigent, kes on kirjutanud 5 ooperit ning teoseid nii orkestrile, koorile, ansamblitele kui ka solistidele. Otto Nicolai on üks Viini Filharmoonikute asutajatest.