Bibliofoobia
Bibliofoobia on hirm või vihkamine raamatute vastu.[1] See on mõiste, millel on kaks omavahel seotud, kuid siiski erinevat tähendust. Psühholoogias ja psühhiaatrias tähistab see põhjendamatut ja püsivat hirmu raamatute või lugemise ees – tegemist on spetsiifilise foobiaga, mis liigitub ärevushäirete alla.[2] Laiemas kultuurilises ja ajaloolises kontekstis kirjeldab see mõiste hirmu või vihkamist raamatute võimaliku mõju ees ühiskonnale või kultuurile,[3] mis on ajaloo jooksul ajendanud tsensuuri ja raamatute põletamist.
Bibliofoobia on bibliofiilia ehk raamatuarmastuse antonüüm. Sõna pärineb kreekakeelsetest sõnadest biblion (βιβλίον), mis tähendab "raamat", ja phobos (φόβος), mis tähendab "hirm".[1]
Ajalugu ja kultuuriline kontekst
[muuda | muuda lähteteksti]Bibliofoobial on kultuurilises tähenduses – viidates hirmule raamatute võimu või mõju ees – pikk ajalugu. Mõistet kasutati esimeste seas Thomas Frognall Dibdini 1832. aasta teoses "Bibliophobia", kus kirjeldatakse huvi raugemist haruldaste raamatute kogumise vastu.[4]
Tom Shippey käsitles oma 1999. aasta Matthewsi loengus Birkbecki kolledžis bibliofoobiat keskajal. See tulenes olukorrast, kus kirjaoskajad ametiisikud, nagu vaimulikud ja kirikuteenrid, kasutasid tekste – näiteks usulisi ja õiguslikke dokumente – kirjaoskamatute rahvamasside tagakiusamiseks ja hirmutamiseks. Ta illustreeris seda näidetega keskaegsest inglise kirjandusest, näiteks Canterbury lugude jutustusega "The Pardoner's Tale".
Laiemas kultuurilises tähenduses on bibliofoobiat peetud tsensuuri ja raamatute põletamise ajendiks paljudel erinevatel ajastutel ja poliitilistes süsteemides, alates natside raamatute põletamisest 1930. aastatel kuni kaasaegse tsensuurini USA kooliraamatukogudes.[3]
Sarah Chihaya 2025. aastal Pulitzeri preemiale nomineeritud memuaarides "Bibliophobia" oli tema "eluhävitajaks" Toni Morrisoni romaan "Siniseim silm" ("The Bluest Eye"), mis tõi esile tema sügavad tunded jaapani-ameeriklasena olemisest keskkoolipäevil Clevelandi valdavalt valgenahalise elanikkonnaga eeslinnas.[5]
Märkimisväärne näide bibliofoobia kujutamisest popkultuuris on Ray Bradbury 1953. aasta düstoopiline romaan "451° Fahrenheiti".[6][7]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 https://www.oed.com/dictionary/bibliophobia_n
- ↑ "Bibliophobia (Fear of Books)". Cleveland Clinic. 22. märts 2022. Vaadatud 22. aprillil 2026.
- 1 2 https://en.wikipedia.org/wiki/Holbrook_Jackson
- ↑ Dibdin, Thomas Frognall (24. juuni 2010). Bibliophobia. Cambridge University Press. ISBN 978-1-108-01559-2.
- ↑ "Sarah Chihaya | The Pulitzer Prizes". www.pulitzer.org (inglise). Vaadatud 23. juulil 2026.
- ↑ Roberts, Adam (4. august 2016). The History of Science Fiction (inglise). Springer. ISBN 978-1-137-56957-8.
- ↑ "The Pulpy Roots of 'Fahrenheit 451' | The Russell Kirk Center" (Ameerika inglise). Vaadatud 23. juulil 2026.