Białowieża laane rahvuspark
| Białowieża laane rahvuspark | |
|---|---|
| Нацыянальны парк Белавежская пушча | |
| Asukoht | Valgevene |
| Pindala | 1500 km² |
| Tüüp | rahvuspark |
| Moodustatud | 1991 |
 | |
Białowieża laane rahvuspark on rahvuspark Edela-Valgevenes. See asub Bresti ja Hrodna oblastis, pealinnast Minskist ligikaudu 340 km kaugusel.
Park piirneb läänes Poola piiriga, teisel pool piiri asub Poola Białowieża rahvuspark. Rahvuspargi eesmärk on kaitsta mõlemas riigis asuvat Białowieża ürgmetsa, mis on Euroopa suurim ja vanim mets.[1]
Białowieża laane rahvuspark loodi 1991. aastal 1939. aastal rajatud looduskaitseala baasil.
Tänapäeval on rahvuspark kõigile avatud. Alates 2015. aastast on võimalik Białowieża laane rahvusparki külastada Pererov-Beloveža piirivalvepunktist viisavabalt kuni kolm päeva.[2]
Maastikuline liigendus[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvuspargi pikkus põhjast lõunasse on üle 60 km ja laius läänest itta 10–50 km, kogu metsaterritooriumi suurus on 163 500 hektarit. Poola poolele jääv osa ürgmetsast on umbes 11 000 hektarit.[3]
Park asub suhteliselt tasasel maastikul. Rahvuspargist põhja poole jäävad väiksemad kõrgustikud. Need on alguseks Valgevene kõrgustikule, mis paikneb riigi loodeserva ja Minski vahel. Rahvuspark ise paikneb madalamal alal. Rahvuspargi ala on suuremas osas kaetud metsaga ja suuremaid asulaid seal ei asu. Pargist voolab läbi ka Narewka, mis suubub Wisła jõkke.[4]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Park on saanud nime lähedal asuva valgest torni Belaya Vezha järgi, mis ehitati 700 aastat tagasi.[1]
Rahvuspargi ala on kasutatud mitu sajandit jahimaana. 13. sajandil jahtis prints Vladimir Monomahh seal piisoneid, ürgveiseid ning hirvi. Paarsada aastat hiljem piirkonda valitsenud Poola kuningas Jogaila mõistis, kui väärtuslik see ala on. Ta keelas aastal 1406 jahipidamise ja asus piirkonda kaitsma. Erandina võisid seal jahti pidada ainult kuningas ja tema sugulased. Tegemist oli esimese sammuga Białowieża laane kaitseks, kuid kuninga korraldatud ulatuslik jahipidamine tegi sellegipoolest piisonite, ürgveiste ja teiste suurte kariloomade populatsioonidele palju kahju.[5]
Poola-Leedu riigi eksisteerimise ajal oli rahvuspargi ala kuninglik jahimaa veel pikka aega. Kui Bresti regiooni valitsejaks sai 1795. aastal keisrinna Katariina II, siis keelas ta piirkonnas küttimise ja lubas lasta vaid piisoneid. See tõi kaasa piisonite populatsiooni järsu vähenemise. 1802. aastal keelas Aleksander I alal kogu küttimise, sealhulgas piisonite küttimise. Hakati loomi loendama ja taastati 1705. aastaks hävinud hirvepopulatsioon.[5]
Rahvuspargi alal peetud lahingud (Napoleoni sõdade, Esimese ja Teise maailmasõja ajal) tegid ürgmetsale ja sealsetele loomadele palju kahju.[1] Esimese maailmasõja ajal raiusid sakslased maha mitu miljonit kuupmeetrit puitu, mistõttu hävisid piisonite ja hirvede elukohad ning peaaegu kõik metssead ja põdrad surid.[5]
1939. aastal kuulutati maa riigireservi ja pärast Teist maailmasõda 1944. aastal eraldati sellest osa Poolale, kus asub praegu Białowieża rahvuspark.
Perioodil 1957–1991 oli Białowieża laan riiklik jahipiirkond, aastal 1991 nimetati ala riiklikuks rahvuspargiks.[3] 1992. aastal sai rahvuspargist UNESCO maailmapärandi objekti Białowieża mets osa (ühispärand Poolaga) ning see kanti 1993. aastal UNESCO biosfäärikaitsealade nimistusse.[1]
Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvuspargis kasvab üle 1000 taimeliigi, millest puuliike on 25. Neist kõige tavalisemad on saar, mänd, kuusk, tamm, valgepöök, must lepp, haab, valge kask, hõbekuusk ja vaher. Rahvuspargis kasvavad ka Valgevene punases raamatus olevad Euroopa nulg ja kivitamm.[3]
Białowieża laane rahvuspargis kasvava metsa keskmine vanus on üle 100 aasta. Ühed vanimad pargis kasvavad puud on iidsed tammed, mille vanus võib ulatuda isegi üle 500 aasta.[1] Näiteks pargis kasvava Patriarchi tamme vanus on umbes 600 aastat, puu on 28,5 meetri kõrgune ja tüve diameeter on üle kahe meetri.
Rohttaimi leidub pargis väga palju ning neist 80% on püsikud. Rahvuspargis kasvab 61 Valgevenes ohustatud taimeliiki. Näiteks leidub ravimtaimedest melittis ja mägiarnika, samuti rikkalikult samblikke, samblaid ja seeni. Lisaks kasvab rahvuspargis kaunite õitega gladiool, topeltõiega tulikas ja kuldking.[3]
Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvuspargi territooriumil elab üle 300 looma- ja linnuliigi. Imetajatest kiskjaid on 12 liiki, suurimad neist hunt, ilves, rebane, kährik, mäger ja saarmas ning väiksematest röövloomad marten, ameerika naarits, tuhkur, kärp ja nirk.[3] Lisaks võib rahvuspargist leida liike nagu punahirv, hirv, põder, metssiga, tarpan, suur-konnakotkas, kurg, rähn ja kodukakk [1].
Valgevenes pesitseb 310 linnuliiki, neist 250 võib leida rahvuspargist. Näiteks elab rahvuspargis kassikakk, kodukakk, must-toonekurg, tarna-roolind ja merikotkas. Euroopa ohustatud liikidest pesitsevad seal veel suur-konnakotkas ja väike-konnakotkas. Tõenäoliselt on see rahvuspark ainuke paik Euroopas, kus pesitsevad kõik 10 Euroopas leiduvat rähniliste liiki.[3]
Rahvuspargis elab veel 7 roomajate, 11 kahepaiksete, 27 kala ja silmuse liiki. Lisaks leidub üle 1000 putukaliigi.[3]
Euroopa piison[muuda | muuda lähteteksti]
Üks tähelepanuväärne loom rahvuspargis on Euroopa piison, kes kuulub ülemaailmsesse punasesse raamatusse. Isased isendid kaaluvad 850 kg, keha pikkus on 350 cm ja kõrgus 195 cm. Piison on Valgevene rahvuslik uhkus ja Białowieża laane rahvuspargi sümbol. Praegu elab pargis ligikaudu 300 piisonit.[3] Kuigi täpne piisonite arv ei ole teada, võib mõne allika järgi nende arv kogu ürgmetsa territooriumil ulatuda isegi 800 loomani, mis moodustab Euroopa piisonite kogupopulatsioonist pea 25% ning vabas looduses elavatest isenditest üle 30% [6].
Kliima[muuda | muuda lähteteksti]
Valgevenes valitseb kontinentaalne parasvöötmeline kliima. Üldjoontes on seal külmad talved ja soojad suved, aasta keskmine sademete hulk on 600–700 mm. Valgevene läänepoolses osas, kus asub ka Białowieża laane rahvuspark, on temperatuurid üldise tendentsi järgi talvel kõrgemad ja suvel madalamad kui riigi kesk- või idaosas. Samuti on sealses piirkonnas sademete hulk võrreldes riigi kesk- ja idaosaga väiksem.[7]
Rahvuspargi piirkonnas on aastane õhutemperatuuri amplituud 50 °C kandis. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil keskmised temperatuurid jäävad –7 ja –1 °C vahele, kuid aeg-ajalt riigini jõudvate antitsüklonite ajal võivad temperatuurid langeda kuni –25 kraadini. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil keskmised ööpäevased temperatuurid jäävad 12–24 °C vahele, küündides vahel isegi 30 kraadini.[7]
Sademeid esineb kõige rohkem juulis ja augustis, mil keskmine sademete hulk kuus on üle 70 mm. Ülejäänud kuudel on sademeid 35–70 mm.[8]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Belovezhskaya Pushcha National Park". Originaali arhiivikoopia seisuga 25.05.2020. Vaadatud 26.10.2018.
- ↑ "Valgevene rahvuspark Belavežskaja puštša on avatud välismaa turistidele viisavabalt". Baltnews. 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.12.2018. Vaadatud 27.10.2018.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 "Belarus National Park Belovezhskaya Pushcha". ToBelarus. Vaadatud 27.10.2018.
- ↑ Suur maailma atlas, 2005. Eesti Entsüklopeedia kaardiköide. Eesti Entsüklopeediakirjastus
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Nathional park Belovezhskaya Pushcha". Vetliva. Vaadatud 28.10.2018.[alaline kõdulink]
- ↑ "Białowieża Forest". UNESCO. Vaadatud 28.10.2018.
- ↑ 7,0 7,1 "Climate - Belarus". Climates to travel. Vaadatud 27.10.2018.
- ↑ "Valgevene Vabariik". Reisiguru. Vaadatud 27.10.2018.