Betoonkaarsild

Rainbow' sild USA-s Kansases (valminud 1923)

Betoonkaarsild on kaarsild, mille kaarkandur on raudbetoonist.

Ajalugu

Botaanikaaia sild Grenoble'is, madalakaareline betoonsild (valminud 1855)

1855. aastal ehitati Prantsusmaal Grenoble'is ühe esimestest monoliitbetoonist tehtud sildadest (Botaanikaaja sild). Tegemist on madalakaarelise väikesillaga (vaata kõrvalolevat pilti). 1867. aastal valmis Briti raudteel 22-meetrise avaga jalakäijatele mõeldud betoonist madalakaareline kaarsild.

Homersfieldi sild Suffolkis, madalakaareline betoonsild (valminud 1869)

Homersfieldi sild Suffolkis on üks vanimaid säilinud betoonsildasid Suurbritannias. 1869. aastal valminud 15-meetrise sildeavaga madalakaarelise kaarsilla kanduriks on betoonist sillatekk, mis on sepirauast vinklite raamistuses (vaata pildil).

1873. aastal sai Joseph Monier, keda peetakse raudbetooni leiutajaks, patendi raudbetoonist sildade ja jalgsildade ehitamiseks.

Pont Camille-de-Hogues Prantsusmaal Vienne'is (valminud 1900; peasille 50 m; François Hennebique)

1900. aastal valmis Vienne'is Châtellerault's François Hennebique'i projekteeritud, üks esimesi suuri raudbetoonsildu Prantsusmaal, kolmesildeline Pont Camille-de-Hogues (peasille 50 m).

1901. aastal projekteeris Robert Maillart oma esimese kaarsilla (Zuozi sild Graubündenis).

1904. aastal ehitas Monicourt & Egger 308 m kogupikkusega Kasari silla, mis oli tollal Euroopa pikim raudbetoonsild. Kas sild on tarinduselt jätkuvvtalasild või kaarsild, pole täpselt teada, sest silla tööprojekt pole säilinud.

1911. aastal valmis Roomas Hennebique'i patendi alusel projekteeritud 100 m sildeavaga jalakäijate sild Ponte del Risorgimento.

1928. aastal valmis Saksamaal Alslebenis pingbetoonist Alslebeni Saale jõe sild (peasille 68 m; projekti autor Franz Dischinger).

• 
  Robert Streeti sild (valminud 1926)
• 
  Sandö sild Rootsis Västernorrlandis (valminud 1943; sille 264 m)
• 
  Preobraženski sild üle Dnepri jõe Ukrainas Zaporižžjas (valminud 1952; üldpikkus 738 m)
• 
  Svinesundi sild Rootsis Bohuslänis (valminud 2005; sille 247 m)

Eestis

Kui mitte arvestada Kasari silda, siis on Eesti esimene kaarsild on 1937. aastal valminud 46-meetrise kaaravaga Siimu sild Pärnus.

Suureavalised betoonkaarsillad

Pikima sildega betoonkaarsillad maailmas on ülalsõiduteega sillad Hiinas: 1997. aastal ehitatud Wanxiani sild Chongqing Shis (sille 420 m) ja 2016. aastal valminud Qinglongi raudteesild Hubeis (sille 455 m). Enne neid oli pikim 1980. aastal ehitatud 390-meetrise peasildega Krki sild Horvaatias.

Betoonkaarsildade liigitus

Sõidutee (sillateki) asetuse järgi kaarkanduri suhtes võib betoonkaarsildu liigitada ülalsõiduteega, läbiva või allasuva sõiduteega kaarsildadeks.

Ülalsõiduteega betoonkaarsildu

 Pikemalt artiklis Ülalsõiduteega betoonkaarsild

• 
  Colorado Streeti sild USA-s Pasadenas (1913)
• 
  Big Black River Railroad Bridge USA-s Mississippis (1917)
• 
  Key Bridge USA-s Washingtonis (1923)
• 
  Cornwalli sild USA-s Connecticutis (1930)

Läbiva sõiduteega betoonkaarsildu

• 
  Marsh Rainbow Arch Bridge USA-s Wisconsinis (1916)
• 
  Cotteri sild USA-s Arkansases (1930)
• 
  Creamery sild USA-s (1930)
• 
  Sixth Streeti viadukt USA-s Los Angeleses (2022)

Allasuva sõiduteega betoonkaarsildu

• 
  9-sildeline Grand River Bridge Kanadas Ontarios (1927)
• 
  Neckarbrücke Saksamaal Mannheimis (1927)
• 
  Pingbetoonist Alslebeni Saale jõe sild Saksamaal Alslebenis (1928)
• 
  Kolmesildeline Fairfieldi sild Uus-Meremaal (1937; üldpikkus 139 m)

Vaata ka

• Teraskaarsild