Betšuaanamaa protektoraat

Allikas: Vikipeedia

Betšuaanamaa protektoraat
Betchuanaland Protectorate (inglise)


1885–1966
Lõuna-Aafrika piirkonna poliitiline kaart aastal 1885, Betšuaanamaa on sirgete, kaardil helepunaste piiridega
Valitsusvorm Protektoraat
Osa Suurbritannia protektoraat
Pealinn Mahikeng (1885-1965)
Gaborone (1965-1966)
Religioon Anglikanism
Metodism
Badimo
Ajalugu ja sündmused
Protektoraat rajatakse 1885
Laienemine 1890
Iseseisvus 1966
Riigikeeled Inglise
Peamised keeled Tsvana, kalanga, ndebele keel
Rahaühik Suurbritannia naelsterling (1885-1961)
Lõuna-Aafrika rand (1961-1966)
Hümn God Save the Queen
Eelnev Järgnev
Tsvanade hõimud Botswana vabariik

Betšuaanamaa protektoraat oli protektoraat, mille asutas Lõuna-Aafrikasse 31. märtsil 1885 Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. Betšuaanamaast sai 30. septembril 1966 Botswana vabariik.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Šoti misjonär John Mackenzie, kes elas aastatel 1862–1876 Shoshongi linnas, uskus, et mangwatosid ja teisi Aafrika rahvaid, kellega ta töötas, ohustasid nende aladele lõunast tungivad buuri rüüstajad.

Ta soovitas brittidel asutada protektoraat, mida juhitaks otse Suurbritanniast. Mackenzie ideedest mõjutatuna otsustas Briti valitsus saata jaanuaris 1885 Lõuna-Aafrikasse sõjalise ekspeditsiooni, et kehtestada regioonis Suurbritannia võim. Sir Charles Warren juhtis 4000-mehelist väesalka Kaplinnast põhja poole. Olles varem sõlminud leppeid kohalike pealikega, kuulutas Warren märtsis 1885 välja Betšuaanamaa protektoraadi.

Betšuaanamaa tähendas tsvanade maad ning administratiivsetel põhjustel jaotati see kaheks osaks. Põhjapoolset osa nimetati Betšuaanamaa protektoraadiks, lõunapoolset Briti Betšuaanamaa kolooniaks. Briti Betšuaanamaa liideti 1895. aastal Kapimaa kolooniaga ning moodustab nüüd osa Lõuna-Aafrika vabariigist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]