Berends

See artikkel on 1675. aastal aadeldatud suguvõsast; 1752. aastal aadeldatud suguvõsa kohta artiklit Berens von Rautenfeld ja Rostockist pärit suguvõsa kohta Berens.

---

Berendsi suguvõsa aadlivapp

Berends oli Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Berendsi suguvõsa päritolu on jäänud ebaselgeks. 1675. aastal tõstis Rootsi kuningas Karl XI major Jakob Berendsi (suri pärast 1689) aadliseisusse, kuid rüütelkonda teda ei introdutseeritud. Tema järeltulijad võeti 1797. ja 1798. aastal Liivimaa ning 1820. aastal Eestimaa rüütelkonna matriklisse. Suguvõsa kustus ilmselt XX sajandil.

Suguvõsa liikmeid

• Jakob von Berends (suri pärast 1689), ooberstleitnant, Volmari komandant
• Michael von Berends (1669−1710), Daugavgrīva ja Aloja pastor
• Johann Gustav von Berends (1736−1806), brigadir, mõisavaldaja
• Eduard Ludwig Friedrich von Berends (1816−1867), kolleegiuminõunik, Vladimiri kubermangu postimeister, mõisaomanik
• Axel Ewald Julius von Berends (1846−1904), Venemaa diplomaat
• Eduard Karl Fabian Jakob von Berends (1875−1934), 1. järgu kapten

Mõisavaldused

Nõmmküla mõisa peahoone. Suguvõsa valdus 1840−1903

• Eestimaa:
  • Kiikla (Kieckel) (1847−1853), Nõmmküla (Nömküll) (1840−1842 pandi-, 1842−1903 pärusvaldus)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Drabeši (Drobbusch) (1676−1684, pandivaldus), Ķēči (Fossenberg) (1794−1832, pandi- ja pärusvaldus)

Kirjandus

• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 964-971.
• Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 18 [1].

Välislingid

• Berendsi suguvõsa aadlivapp
• Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust