Belgia sinine

Allikas: Vikipeedia

Belgia sinine (Belgian blue) on Belgia päritolu lihaveisetõug.[1] Tõu muude nimetuste seas on Race de la Moyenne ja Haute Belgique, Belgia valge sinine ja sinine belglane.[2]

Belgia sinine veis on väga kõhn ja lihaselise kehaehitusega, mida nimetatakse ka topeltlihaseliseks. Topeltlihase fenotüüp on päritav tunnus, mille tulemuseks on lihaskiudude arvu suurenemine (hüperplaasia), mitte üksikute lihaskiudude normaalne suurenemine (hüpertroofia).[3] See tunnus esineb ka Piemonti veisetõul. Mõlemad tõud väärindavad sööta väga hästi tailihaks, mis põhjustab liha vähenenud rasvasisaldust ja õrnust. Belgia sinine on saanud nimetuse iseloomuliku sinakashalli laigulise karvavärvuse järgi, kuigi selle tegelik värvus võib varieeruda valgest mustani.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Belgia sinised veised pärinevad Belgia kesk- ja ülempiirkonnast. 19. sajandi teisel poolel üritati põlispopulatsiooni parandada Belgiasse eksporditud Shorthorni pullidega.[2] 20. sajandi alguses, mil tõug loodi, alustati tõelist aretuspoliitikat.[5] 1960. aastatel töötati geneetiliselt välja veisele iseloomulikud topeltlihaste omadused.[2] Varem jagati tõug kaheks: piima- ja lihaveis, tänapäeval kasutatakse seda enamasti lihaveise eesmärgil.[5]

Tõu probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Paljudel täistõulistel Belgia sinistel veistel on raskusi poegimisel ning enamik vasikaid sünnib keiserlõikega, et ennetada vasikate surma.[6] Pulli munandite kaal ning sperma kogus ja kvaliteet on vähenenud.[4]

Tõu omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Belgia sinise pull

Belgia sinine on silmapaistvate lihastega loom. Tuntust on kogunud enda topeltlihaselisusega, mis pärandub edasi ka teiste tõugudega ristamisel. Eriti lihaselised on õlg, selg, nimme ja tagumine osa. Tal on tugevad jalad ja ta kõnnib kergelt. Iseloom on väga rahulik. Täiskasvanud pulli kaal jääb vahemikku 1100–1250 kg, lehmade kaal jääb vahemikku 850–900 kg.[1]Vasikate sünnimass on keskmiselt 45 kg.[7] Enamik loomi varieerub värvuselt helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Mõnel genotüübil võib esineda ka punast värvust. Iseloomulik tunnus on nudisus. Tapasaagis on kuni 70%.[1]

Statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Belgia sinise poegimine on kerge ja tiinusperiood lühike. Keskmiselt poegivad esimest korda 32-kuuselt (75% poegib 28–35-kuuselt). Ka kaheaastaselt poegimine on võimalik, kuid ainult 75% poegimisi õnnestub.[1]

Statistika järgi on 2021. aasta detsembri seisuga Eestis Belgia sinise veise karju kokku 25, millest igas karjas on kuni 10 lehma. Veised on kokku 138, kellest ainult üks on puhtatõuline. Lehmi on 40, kõik on ristandid. Lehmikuid on 61, kes on samuti kõik ristandid.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Belgian Blue, The Cattle Site [veebileht]". 2016. Vaadatud 04.12.2021.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Oklahoma State University breed profile, arhiveeritud 11. novembril, 2008". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2008. Vaadatud 4.12.2021.
  3. De Smet, S (2004). ""Double-Muscled Animals", Encyclopedia of Meat Sciences. Encyclopedia of Meat Sciences, lk 396–402". Vaadatud 6.12.2021.
  4. 4,0 4,1 Porter, Valerie, Mason, Ian Lauder (2002). "Mason's World Dictionary of Livestock Breeds, Types and Varieties". Vaadatud 6.12.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. 5,0 5,1 "Oklahoma State University, Breeds of Livestock, Department of Animal Science - Belgian Blue Cattle". Originaali arhiivikoopia seisuga 6.12.2021. Vaadatud 5.12.2021.
  6. "Zareba Systems, Get to Know: The Belgian Blue". Vaadatud 5.12.2021.
  7. Deloume, Carol (aprill 2020). "Livestock & Poultry, The Belgian Blue: The Crossbreeding Specialist Breed". Originaali arhiivikoopia seisuga 6.12.2021. Vaadatud 6.12.2021.
  8. "Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll, Lihaveiste JK tegijate ja nende loomade arvud 06.12.2021 seisuga". Vaadatud 6.12.2021.