Bejaïa

Bejaïa
araabia ‏بجاية‎ Bijāyah kabiili Vgaiet prantsuse Béjaïa, Bejaïa
Pindala	120 km²
Elanikke	210 000 (2009)
Koordinaadid	36° 45′ N, 5° 4′ E

Bejaïa

Bejaïa (varem eesti keeles Bedžaja, antiikajal Saldae) on sadamalinn Alžeerias Vahemere ääres, Bejaïa provintsi halduskeskus.

Majandus

Bejaïa on Alžeeria suurim naftasadam. Seal lõpeb Hassi Messaoud'st tulev naftajuhe. Lisaks toornaftale eksporditakse Bejaïa kaudu rauda, fosfaatväetisi, veini, kuivatatud viigimarju ja ploome. Linnas on olemas tekstiili- ja korgitööstus.

Ajalugu

Bejaïa esimesed elanikud olid berberid. Kartaago ja Rooma riigi ajal oli linna kohal Saldae asula, kus oli väike sadam. Roomlased ehitasid Saldaesse 1 km pikkuse tunneli vee juhtimiseks . Säilinud on Saldae raidkiri, mis jutustab tunneli ehitamisel tehtud mõõtmisveast, mille tulemusel tunneli otstest tehtud käigud ei ulatunud keskel kokku ja seda viga tuli ristkäigu abil parandada .

Rooma ajal kuulus Saldae Mauretania Caesariensise provintsi. Vespasianus asutas sinna veteranide koloonia. Hiljem tõusis Saldae tähtsus veelgi, kui Diocletianus eraldas selle provintsi idaosa omaette provintsiks Sitifensiseks, sest Saldae oli selle provintsi suurim sadam (provintsi keskus Sitif, tänapäeval Sétif, asus sisemaal).

Pärast Rooma riigi langemist sai Saldae vandaalide riigi pealinnaks. See riik loodi 429/430 ja Bütsants vallutas selle umbes 533. Saldae kuulus Bütsantsis Aafrika prefektuuri ja hiljem, alates 590, Kartaago eksarhaati. 647 toimus araablaste esimene rünnak eksarhaadile ja 698 vallutasid araablased Kartaago, likvideerides eksarhaadi. Ühtlasi jäi Saldae inimtühjaks.

11. sajandil asutasid berberi päritolu Hammadiidide dünastia valitsejad Saldae kohale uue linna Bejaïa ja tegid selle oma pealinnaks. Bejaïast sai tähtis sadam ja kultuurikeskus. Riigi viies valitseja al-Nasir ibn Alnas ibn Hammad kindlustas linna tugevasti ja tema poeg, kuues valitseja al-Mansur ibn Nasir rajas kindlustuste keskele kauni palee. Hammadiidide riik lõppes kümnenda valitseja ajal 1152, kui Marokost tulnud Almohaadid selle vallutasid ja oma riigiga liitsid.

Pärast Almohaadide nõrgenemist vallutasid 13. sajandi alguses Bejaïa Tuneesiast tulnud Hafsiidid. Nende võimu ajal levis Põhja-Aafrikas piraatlus ja Bejaïa sai selle üheks keskuseks. 1510–1555 kuulus linn Hispaaniale, kuid seejärel kapituleerus linna sajameheline hispaanlaste garnison Türgi mitme tuhande mehelise laevastiku ähvarduste ees. Hispaanlastel lubati puutumatult lahkuda, kuid kodumaal süüdistati garnisoniülemat Alonso Peraltat reetmises ja ta hukati. Türgi võimu ajal jätkus linnas mereröövlite tegevus kuni 1833. aastani, mil Prantsusmaa selle vallutas. 1962 Alžeeria iseseisvus.

Sõpruslinn

Alates 1995. aastast on Bejaïa sõpruslinn Prantsusmaal asuv Brest.