Begiinid

Begiinid oli Lääne-Euroopas (eelkõige Madalmaadel) 13.–16. sajandil tegutsenud naiste ilmikordu. Ordu liikmed elasid kloostritaolises kogukonnas, kuid ei andnud nunnatõotust. Nad tõotasid ordu liikmeks olles mitte abielluda, kuid võisid ordust igal ajal lahkuda. Begiinid olid osa 13. sajandi äratusliikumisest, mis rõhutas Jeesuse elu järgimist läbi vabatahtliku vaesuse, vaeste ja haigete eest hoolitsemise ning usule pühendumise.

Begiinide liikumine sai alguse Liège'is (praegu Belgias) 12. sajandi lõpus; see on esimesi näiteid naiste religioossest eluviisist, mis ei olnud piiratud kloostriga. Liikumine levis kiiresti Loode-Euroopasse. Begiinid elasid väikestes eramajades, mis olid sageli koondunud kabeli ümber, moodustades kompleksi, mida nimetati beginaažiks (pr. beguinage).