Beer pong

Mees beerpongi mängimas

Õllepong ehk beerpong on seltskonnamäng, mida mängitakse kahe meeskonna vahel, kes asuvad teine teisel pool lauda ning püüavad visata pingpongipalli vastasmeeskonna ees olevatesse topsidesse, mis on täidetud õlle või mõne muu joogiga. Kui mängija viskab palli vastasvõistkonna topsi, on teine meeskond kohustatud selle sisu ära jooma. Võidab meeskond, kes viskab esimesena palli kõikidesse vastase topsidesse.

Ajalugu

Tänapäeva beerpongi eelkäija oli mäng, mis sarnanes rohkem lauatennisega ning mille käigus tarvitati vähem alkoholi. 1950. aastatel Ameerika Ühendriikides Dartmouth College'is sündinud mäng kujutas endast tavalist lauatennist, lisatud oli vaid kumbagi laua otsa kaks topsi õlut, kumbki ligikaudu 25 sentimeetrit laua äärest. Õllepong kujunes oma praegusel kujul välja 1970. aastatel. Levinuim versioon sünniloost pärineb Bucknelli ülikoolist, kus sealsed Delta Upsiloni üliõpilaskorporatsiooni liikmed jätsid ära lauatennise reketid, ning otsustasid palli käega visata. Edasi levis see kõikjal Ameerika Ühendriikides, muutudes kiiresti väga populaarseks.

Õllepong Eestis

Beerpong jõudis laiemalt Eestisse 21. sajandi alguses. Suurim beerpongi kultuuri edasiviija Eestis on OÜ BeerPong Estonia, mis asutati 2012. aastal toonaste üliõpilaste Joel Lobjaka ning Marko Oolo poolt Tartus. Turniiride korraldamisega alustati pubis Trehv. Sealt liiguti edasi Püssirohukeldrisse, kus tänaseni toimuvad kolmapäevased beerpongi õhtud. Tänaseks on korraldatud üritusi üle kogu Eesti ning alalised turniirid toimuvad Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis ning Värskas.

Reeglid

Beerpongi reeglid erinevad vähem või rohkem riigiti ning piirkonnati, seega pole mängul ülemaailmselt kehtestatud ühiseid reegleid.

Üldlevinumad beerpongi turniiridel kasutusel olevad reeglid.

• Kasutatakse 244 cm x 61 cm x 74 cm (pikkus x laius x kõrgus) laudu, mille kummagisse otsa on püramiidikujuliselt asetatud 10 topsi (4, 3, 2, 1).
• Igas meeskonnas on kaks võistlejat, kes viskavad alati kordamööda. Meeskond, kes viskamist alustab, selgitatakse välja loosi teel.
• Viskeid on kolme tüüpi: kaarvise, põrkega vise ning vise seljaga vastasmeeskonna poole olles, mis annavad kõik sisse saamise puhul vastavalt üks, kaks, või kolm punkti. Põrkega palli võib vastasmeeskond käega minema lüüa, mis teeb sellest hea strateegia, mida kasutada, kui vastaste tähelepanu on hajunud. Eduka viske järel on vastasmeeskond kohustatud ära jooma selle topsi sisu, kuhu pall lendas. Kolme ja kahe punktiste visete korral peab teine võistkond ära jooma vastavalt kaks või kolm topsi.
• Kui topse jääb mängulauale kuus või kolm asetatakse need ümber väiksemasse (3, 2, 1) või (2, 1) püramiidi.
• Viset sooritades ei tohi mängija küünarnukk ulatuda üle laua serva.
• Mängu piiraeg on 10 minutit (reegel ei kehti finaalmängus). Piiraja täitumisel kuulutatakse võitjaks meeskond, kellel jäi lauale rohkem topse.

• Topsi sisse visates saab eduka viske sooritanud meeskond uue viske.
• Kui üks tiim on visanud palli kõikidesse topsidesse, saab teine tiim veel võimaluse visata ning mäng läheb üle aja. Seda nimetatakse lunastamiseks.
• Lunastamise reeglite määramiseks on kaks üldstsenaariumi: tiimil, kes viskas viimase topsi, on alles kaks või enam topsi; alles on üks tops.
  1. Kui topse on kaks või rohkem, antakse vastastele piiramatuks ajaks 1 pall. Mängijad viskavad palli kordamööda, kuni keegi mööda viskab. Kui pall läheb topsist mööda, on mäng läbi ja kaotajad joovad lõpuni ka võitjate õlu.
  2. Ühe topsi korral antakse kummalegi tiimiliikmele võimalus visata.
     1. Kui pall läheb mõlemal korral mööda, võidab siiski vastasmeeskond.
     2. Kui pall läheb sisse, on taas vastasmeeskonna kord - mäng kestab kuni üks tiimidest mööda viskab.

• Viskaja segamise korral enne, kui pall puudutab topsi, karistatakse segajat ühe topsi eemaldamisega. Mängija, kelle viset häiriti, valib eemaldatava topsi.
• Mängijad ei tohi viske sooritamise ajal olla lauaga kontaktis, ka need kes ei viska.
• Juba topsis sees olevat palli ei tohi kuidagi välja lükata.
• Kui mängija lükkab kogemata ümber mõne oma topsi (või kõik), loetakse need topsid vastasmeeskonna kasuks mängust välja. Neid ei täideta uuesti ega asendata. Kui õnnetus juhtub topside ümberpaigutamise ajal, võib need uuesti täita.
• Topse, mille on ümber ajanud mitte-mängija, ei loeta mängust välja, vaid  asendatakse uutega.
• Topsid, mis on oma algsest positsioonist nihkunud, asetatakse õigesti vastaste palvel.