Beckumi mäed

Allikas: Vikipeedia
Tuulik Beckumi mägedes

Beckumi mäed (saksa: Beckumer Berge, nimetatud Beckumi linna järgi) on madal kõrgendik (kuni 174,4 m üle merepinna) Münsterlandi piirkonnas Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaal. Koos Baumberge ja selle eelmägedega ning Halterni mägedega on need üksikud silmapaistvad kõrgustikud muidu õrnalt lainjas Münsterlandis (mis on keskosas 55 m üle merepinna).

Werse jõgi läbib seljandikku 100 m idas ja Lippe läbib seda 60 m kõrgusel Hamm-Uentropi lähedal nende kõrgeimast punktist kaugel.

Looduslike piirkondade mõistes kuuluvad Beckumi mäed Kernmünsterlandi, paiknedes selle piirkonna kaguosas.

Paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]

Beckumi mäed asuvad Münsterlandi kaguosas, peamiselt Beckumi (läänes), Wadersloh' (kagus), Oelde (kirdes) ja Ennigerloh' (loodes) valdade territooriumil – kõik Warendorfi kreisis. Nende äärmine edelaosa asub Lippetali vallas (Soesti kreis).

Seljandik on hobuserauakujuline, avatud lääne suunas, ümbritsedes Beckumi linna, mis asub selle keskosast läänes. Põhjapoolsed kõrgendikud on madalamad kui idapoolsed ja lõunapoolsed. Mäed raamivad Kernmünsterlandi, mis asub selle keskosast kagus, langedes laugelt hobuseraua sisekülje poole, kuid langedes järsult ümbritsevale tasandikule.

Looduslike piirkondade jaotused[muuda | muuda lähteteksti]

Beckumi mäed jagunevad järgmiselt (väiksemad alajaotused seostuvad küladega, mille järgi need on nimetatud):

  • (kuulub 54 Vestfaali madalikku) (Westfälische Bucht)
    • (kuulub 541 Kernmünsterlandi)
      • 541.3 Beckumi mäed (Beckumer Berge)
        • 541.30 Dolbergi kõrgustik (Dolberger Höhen) – lõunas
        • 541.31 Strombergi lavamaa (Stromberger Platte) – idas
        • 541.32 Oelde Riedelland (Oelder Riedelland) – kirdes
        • 541.33 Beckumi nõgu (Beckumer Mulde) – läänes
        • 541.34 Ennigerloh' lavamaa (Ennigerloher Platte) – loodes

Geoloogia ja mineraalide lasundid[muuda | muuda lähteteksti]

Beckumi mäed on omapärane järsunõlvaline maastik, mis on moodustunud kriidiajastu mere lasunditest. Nõo keskosast Beckumi lähedal, mis on avatud läänesuunas, maastik tõuseb, eriti lõuna ja ida suunas, aga ka põhja poole, esialgu järk-järgult kuni seljandiku kõrgeimate kõrgusteni. Beckumi nõo lõunaservas tõuseb Höxbergi nõlv (Höxbergstufe) Höxbergi mäeni (162,6 m) lõunas ja ronib idas Mackenbergile (174,4 m). Seljandiku kaugemas servas langeb maa järsult tasandikule. Veel kaugemal on üsna madal Strombergi nõlv (Strombergstufe), mis langeb sama järsult väljapoole ja on saanud nime Strombergi küla järgi Beckumist kirdes. Beckumi mägede kirdeosas on Drombergi nõlv (Drombergstufe), saanud nime Drombergi järgi (< 100 m, Ennigerloh-Ostenfeldest idas), mis tõuseb vaid umbes 20 m ümbritsevast alast kõrgemale.

Järsud väljapoole suunatud astangud on sageli kaetud karmi karjamaaga, muidu vaheldub loomulik kliimaks pöögimetsade ja tamme/valgepöögi metsade vahel. Seal kasvatatakse põllukultuure, välja arvatud nõlvadel ja nõgudes, peamiselt nisu ja kaera.

Peamine mineraalilasund on lubjakivi, mida kaevandatakse Beckumis ja Ennigerloh's suurel hulgal ning kasutatakse kohalikus tsemenditööstuses. Varem kaevandati ka strontsianiiti, mida kasutati suhkrutööstuses valgendajana.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Beckumist lõunas ja Hermannsbergi mäest umbes kagus on kultuurimälestis Germanenlager, germaanlaste laagripaik. Mäest põhjas on teine kultuurimälestis Germanengräber, germaanlaste matmispaik.

Jõed[muuda | muuda lähteteksti]

Kollenbachi, Lippbachi ja Siechenbachi jõed algavad kõik Beckumi mägedest ja ühinevad Werseks, mis lahkub mägedest läände, enne kui keerab põhja ja suubub hiljem Emsi. Mägedest põhja poole (Axtbach) või ida poole (Fortbach, Linzelbach ja Bergeler Bach) voolavad jõed suubuvad Emsi, samas lõuna poole (Liese, Biesterbach, Bröggelbach) voolavad jõed suubuvad Lippesse.

Metsad[muuda | muuda lähteteksti]

Beckumi mägede suuremad metsad on Vellerner Brook, Hohe Hagen Neubeckumi lähedal, Bergeler Wald Oelde ja Strombergi vahel ning Mackenbergi ja Diestedder Bergi metsad.

Kõrgemad punktid[muuda | muuda lähteteksti]

Beckumi mägede kõrgemate punktide hulgas on (kahanevas järjekorras kõrguse järgi üle merepinna):

  • Mackenberg (174,4 m), Sünninghausenist läänes – Strombergi lavamaa ja Beckumi nõo idaserv
  • Höxberg (162,6 m), Beckumist lõunas, vaatlustorn SoestwarteDolbergi kõrgustik ja Beckum nõo lõunaserv
  • Nimetu tipp (154,6 m; kirikuga), Strombergi lõunaservas – Strombergi lavamaa
  • Nimetu tipp (147,9 m), Keitlinghausenis (Oeldest lõunas) – Strombergi lavamaa
  • Nimetu tipp (146,0 m), Strombergist loodes – Strombergi lavamaa
  • Nimetu tipp (143,9 m), Sünninghausenist kirdes – Strombergi lavamaa
  • Diestedder Berg (139,8 m), Diesteddest loodes – Strombergi lavamaa
  • Önkhausberg (136,4 m), Dünninghausenist kagus – Strombergi lavamaa lõunaosas
  • Fackenberg (129,0 m), Beckumi ja Lippborgi vahel – Dolbergi kõrgustik
  • Hermannsberg (128,2 m), Beckumist lõunas, kultuurimälestised Germanenlager ja GermanengräberDolbergi kõrgustik
  • Brunsberg (125,7 m), Beckumist edelas – Dolbergi kõrgustik
  • Dalmer Berg (122,3 m), Beckumist lõunas – Dolbergi kõrgustik