Battlestar Galactica (2004)

Allikas: Vikipeedia
"Battlestar Galactica"
Žanr draama
militaarne ulme
Stsenarist David Eick, Ronald D. Moore
Peaosades Vaata siit
Tunnusmuusika helilooja Bear McCreary
Riik  USA
Keel inglise
Hooaegu 4 Muuda Vikiandmetes
Jagusid 75 Muuda Vikiandmetes
Tootmine
Jao kestus u 42 minutit
Linastamine
Kanal Sci-Fi Channel
Esmaeeter 2004–2009
Välislingid
Ametlik koduleht
Sissekanne IMDb-s

"Battlestar Galactica" ("Lahingulaev Galactica"), ka "BSG" või lihtsalt "Battlestar", on militaarne ulmedraamasari ja osa "Battlestar Galactica" frantsiisist. Sarja stsenaristid olid David Eick ja Ronald D. Moore, kes tegid selle uusversioonina 1978. aasta samanimelisest sarjast, mille stsenarist oli Glen A. Larson. Sari esmalinastus algselt kolmetunnise minisarjana 2003. aasta detsembris USA-s telekanalil Sci-Fi Channel ning jooksis seal edasi kokku neli hooaega kuni 20. märtsini 2009. Sarja näitlejaskonnas mängis muuhulgas kaasa Edward James Olmos (Emmy ja Kuldgloobuse auhinna omanik ning Oscari nominent) ja Mary McDonnel (Oscari nominent). Sari kohtas laiahaardelist kriitilist heakskiitu, sealhulgas võitis see Peabody auhinna ja televisioonikriitikute assotsiatsiooni aasta saate auhinna ning nomineeriti korduvalt Emmyle nii käsikirja kui ka režissööritöö eest.

"Battlestar Galactica" tegevus toimub kauges Galaktika osas, kus inimesed elavad planeetide ühenduses Kaksteist Kolooniat. Minevikus olid kolooniad olnud sõjas küberneetiliste olenditega – külonitega. Pahaaimamatu Gaius Baltari abiga suudavad aga külonid 40 aastat pärast sõja lõppu korraldada üllatusliku tuumarünnaku kolooniate vastu – seeläbi hävitades enamiku sealsest inimpopulatsioonist ning muutes selle planeedi radioaktiivseks elukõlbmatuks tühermaaks. Käputäis inimesi pääseb põgenedes järelejäänud kosmoselaevade pardal edasisest rünnakust. Kogu Koloniaallaevastikust teadaolevalt ainukesena pääsenud lahingulaev Galactica ja selle komandör William "Bill" Adama võtab koos pärast president Adari rünnakus hukkumist ametisse määratud kolooniate presidendi Laura Rosliniga endale ülesandeks kaitsta ning juhatada allesjäänud tsiviillaevastik läbi kaardistamata süvakosmose müütilisele Maale, kus legendi järgi peaks elama ammukadunud inimeste kolmeteistkümnes hõim.

Sari tõi suurepäraste vaatajareitingutega kuulsust telekanalile Sci-Fi Channel ning saavutas erilise populaarsuse Euroopas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides. Algusest peale on see saanud üle riigi positiivset kriitikat Ameerika meedias, samuti rohkesti auhindu kogu oma nelja hooaja eetrisoleku jooksul. Sarja tegevustik andis ka alguse sõsarsarjale "Caprica", mis jõudis eetrisse 2010. aastal ja piirdus ühe hooajaga.

Sarja tegevustik[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Battlestar Galactica episoodid

"Battlestar Galactica" hooajaline sari jätkus 2003. aasta minisarjast, mis jäädvustas viimaste ellujäänud inimeste pääsemist Koboli Kaheteistkümnest Kolooniast pärast nende hävinemist külonite korraldatud tuumarünnakus. Ellujäänuid laevastikku juhivad president Laura Roslin ja komandör William Adama koos lipulaev lahingulaev Galacticaga, mis kujutab endast vana kuid võimast sõjalaeva. Jälitatuna külonitest, kes on otsustanud viimased inimrassijäänused hävitada, rändavad ellujääjad läbi Galaktika lootes leida ammu-kadunud kolmeteistkümnendat kolooniat, planeet Kobolilt koos kaheteistkümne hõimuga lahkunud kolmeteistkümnenda hõimu kodu, Maad. Erinevalt muust kosmoseulmest ei esine "Battlestar Galacticas" tulnukaid (vastasteks on inimloodud, kord orjastatud, kuid vahepeal iseseisvalt arenenud, tehisintellektilised olendid) ning meelega hoidutakse liigsetest tehnoloogilistest lahendustest (tehnoloogiline tase on suhteliselt tagasihoidlik ja lihtne). Selle asemel tegeleb enamus loost ellujäänud inimeste maailmalõpumaiguliste moraalsete ja psühholoogiliste raskuste ja valikutega, et tagada inimkonna jätkumine, seda pidevate külonite rünnakute ja sõja taustal. Sari taotleb ülimat realismi nii näitlejatöös, kaameratöös kui ka laevastikus esinevates probleemides (näiteks probleemid toidu, vee ja kütusega, puudujääkide süvenemisel tekkiva musta turuga, poliitilise demokraatia jätkumisega, jne). Lugu tegeleb ka lõputute viha ja kättemaksu tsüklitega külonite ja inimeste rasside vahel, samuti nendevaheliste religioonidega – koos mõistaandmistega sekkuvale "jumalale", kelle/mille saadetud inglisarnased "agendid" mõjutavad peamiste tegelaskujude tegusid esmapilgul salapärastel motiividel (sealjuures enamasti teadlast Gaius Baltarit).

Külonid kujutavad endast tehislikku rassi, kes loodi algselt inimkonna poolt ja kes pärast seda, kui inimesed nad orjastavad, üles tõusevad ning oma loojate vastu hakkavad. Pärast sõda tõmbuvad nad neljakümneks aastaks tagasi, otsustades iseseisvalt areneda. Sarjas selgub hiljem, et tegelikult lõpetasid algse sõja viis iidset päritolu külonit ("Viimane viisik"), kes ainukestena sarnasest sõjast Maal ellujäänutena sõjatsükli lõpetamise lootuses kingivad tsentuuriotele (külonid, kes näevad välja robotitena), "ülestõusmise" tehnoloogia. Ülestõusmise tehnoloogia kujutab endast võimet laadida küloni surma (keha hävinemise) korral tema mälestused uute, identsesse kehasse. Samuti loovad nad kaheksa humanoid-külonite mudelit( bioloogilised inimesenäolised tehisolendid, võimega emotsioonideks ning vabaks tahteks ), kellest esimene mudel John Cavil ("Number üks") aitab sealjuures luua ülejäänuid. Armukadedusest tapab Cavil aga "Number seitsme" (Danieli) ning kustutab viie algupärase küloni ("Viimane viisik") mälu ja saadab nad elama inimeste hulka, lootes, et need aja jooksul veenduvad inimkonna väärtusetuses elada. Ainsana külonite hulgas teades oma päritolu otsustab ta hävitamise eesmärgil rünnata inimkonda. Viimane viisik aga satub koos inimellujääjatega laevastikku, teadmata oma tõelist päritolu.

Loo edenedes nelja hooaja vältel teeb sõja käik kolonistide ja külonite vahel läbi palju muutusi ja pöördeid. Vaatamata mõlema poole metsikustele sõjas pöörduvad nii inimesed kui ka külonid aeglaselt ära vihast üksteise vastu, seda eelkõige kasvavate lahkhelide tõttu humanoidsete külonite ridades, juhitud pahelise ja kättemaksuhimulise küloni John Cavili poolt. Cavili kinnisidee inimkonna täieliku hävingu täideviimisel ja pidev humanoid-külonite päritolu varjamine teiste omasuguste eest viib lõpuks kodusõjani külonite hulgas, mille tagajärjel liituvad osad külonid inimestega ühises sõjas Cavili vastu. Peamise tegevusliini kõrval jookseb Kara "Starbuck" Thrace'i tegevustik, kelle isiklik minevik ja kohtumine ühe väga religioosse ning filosoofilise küloni mudeliga – Leobeniga ("Number kaks") – annab talle prohvetliku rolli "surma ettekuulutajana", kes "juhatab inimkonna selle lõppu". Kara Thrace sureb, kuid naaseb ajaliselt kahe kuu pärast, teadmata midagi oma surmast ning väites, et ta on kuidagi suutnud ära käia kauaotsitud planeedil Maa. Samuti mängib sarjas ühte peamist rolli Gaius Baltari lunastuseotsingud inimkonna holokaustile kaasaaitajana, keda juhib ja aitab pidevalt vaid temale nähtav olev "ingel". Baltarist saab laevastikus lõpuks omalaadi patriarh ja religioosne suurkuju, kes viimaks leiab ennast monoteistlikus küloni usus.

Viimases osas juhatab taaselustunud Kara Thrace allesjäänud inimesed nende nüüdseks liitlastesteks saanud külonitega uuele planeedile, milleks selgelt on meile teadaolev Maa (algselt tagaotsitud Maa osutus tuumasõjas hävinenud kõrbeks ning kolmeteistkümnes hõim ammusurnud millalgi Kobolilt lahkunud iidseks külonite rassiks; "Viimase viisiku" rassiks), ning maanduvad nähtavasti praegusel Aafrika mandril. Adama nimetab nende uue planeedi algset Maad austades "tõeliseks" Maaks, seda kauakestnud unistuse tõttu Maast, kui külonite sõjast puutumatuks jäänud planeedist, kuhu põgeneda. Uus Maa leitakse olevat aga juba osaliselt asustatud primitiivsete, kuid sellegipoolest geneetiliselt laevastiku inimestega sobivate inimestega. Nähtavasti arenesid inimesed nii Maal kui ka Kobolil (Kaheteistkümne Koloonia algsel koduplaneedil) samasugusteks. Ellujäänud inimkond otsustab koos liitlastest külonitega hüljata kogu nende tehnoloogia ning pärismaalastega segunedes alustada n-ö uuelt lehelt. Kogu kolonistide laevastik hävitatakse sõidutamisega Päikesesse. Kara Thrace kaob pärast seda, kui täitis missiooni jõuda Maale. Külonid vabastavad oma kontrolli alt neile kuuletunud tsentuuriod ning saadavad nad oma baaslaeval avastama iseseisvalt oma olemust.

Sarja viimane osa sisaldab epiloogi 150 000 aastat mainitud sündmustest hiljem tänapäeva Time Square'il, kus kaks "inglit" vormilt Gaius Baltar ja Caprica Kuus ("Number kuus") arutavad omavahel, kas vägivalla ja sõja tsükkel inimeste ja masinate vahel on katkenud või kordub see kõik taas. Samuti paljastatakse, et Mitokondriline Eeva (tänapäeva inimeste kõige lähim ühine esivanem) oli küloni ja inimese järglane, kes elas oma elu 150 000 aastat tagasi Aafrika mandril. Seeläbi erineb "Battlestar Galactica" jällegi klassikalistest kosmoseulmest, kuna sarja tegevustik on paigutatud meie kõigi ühisesse minevikku, mitte tulevikku. Sarja viimases dialoogis "inglite" vahel selgub ka, et nende käskijale "ei meeldi, kui teda kutsutakse Jumalaks", seeläbi andes mõista, et kogu tegevustikusse aktiivselt sekkunud "kõrgema jõu" olemus on pigem tulnuklikku (silmas peetud printsiipi, mille kohaselt kuitahes kõrgemalt arenenud tehnoloogia näiks meile maagiana), kuivõrd jumalikku laadi.

FTL-hüpe[muuda | muuda lähteteksti]

FTL-hüpe (FTL – Faster Than Light, eesti keeles: kiirem kui valgus) on Battlestar Galactica reisimismeetod, mis võimaldab kosmoselaeval liikuda valguse kiirusel.

FTL-hüpe sooritatakse spetsiaalsete FTL-draiverite abil. Hüpet on võimalik sooritada praktiliselt kõikjalt, sealhulgas planeedi atmosfäärist. Siiski eelistatakse planeetidele mitte liiga lähedale hüpata, sest valede arvutuste korral võidakse sattuda planeedi atmosfääri ja isegi planeedi sisse. Samuti eelistatakse mitte sooritada väga pikki hüppeid, sest siis suureneb tõenäosus põrgata hüppel millegagi kokku ja navigatsiooniarvuti ei suuda ohutut hüpet arvutada.

Osatäitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Sarja religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Inimeste polüteism[muuda | muuda lähteteksti]

Religiooni ja teoloogia tähtsus originaal sarjas on esindatud ka uusversioonis. Kõige tähtsamaks religioosseks komponendiks sarjas on juhtiv motiiv: inimkonna ellujääjate planeet Maa otsingud. Otsing on motiveeritud suuresti iidsetest religioossetest tekstidest ja nendes tekstides sisalduvatest viidetest kolmeteistkümnendale inimeste hõimule, kes lõid oma tsivilisatsiooni planeedile Maa. Erinevad religioossed reliikviad ja varemed nii Kaheteistkümnes Koloonias kui ka mujal Galaktikas laevastiku teel pakuvad vihjeid Maa asukoha kohta. Läbi sarja abistavad küloneid ja inimesi hädas erinevad ilmutused ning kehastused, mis nähtavasti on saadetud kõrgemate jõudude poolt.

Paljud inimesed jagavad usku polüteismi, kummardades Koboli jumalaid. See usk näib olevat ametlik kolooniate religioon; selle valitsuse vanded ja tseremooniad viitavad jumalatele, samuti sisaldasid kolooniate avalikud muuseumid sümboolseid esemeid jumalatelt. Inimeste suhtumine religiooni näib sarnanevat näiteks Ameerika Ühendriikides olevaga – mõned on pühendunud uskujad, teised ateistid, enamik aga jääb kuhugi nende keskele, kusjuures kõike kolme vaatenurka aktsepteeritakse enam-vähem võrdsetena.

Koboli jumalatel on samad nimed ja omadused kui Kreeka jumalatel ja sarjas leidub sagedaid viiteid Zeusile, Herale, Athenale, Poseidonile, Aresele ja Apollole. Ühes osas kolmandal hooajal võitlevad inimesed külonitega, et saada endale "Jupiteri Silm"; Jupiter on Rooma vaste Zeusile. Tõendatuna sarjas esinevate palvetega näivad Koboli jumalad olevat moraalselt rafineeritud ja neid usutakse sekkuvat inimeste ellu. Selline jumalate kontseptsioon sarnaneb Kreeka klassikalise ja hellenistliku perioodi omaga, mitte aga Kreeka arhailise perioodi omaga, kus jumalad usuti olevat amoraalsed ja iseloomult inimlikud.

Veel ühe tähtsa viitena lääne polüteismile sarnanevad Kaheteistkümne Koloonia ja nende planeetide nimed Kreeka-Rooma sodiaagi tähtkujude omadega. Sarjas mainituna oli igal algupärasel kaheteistkümnel koloonial lipp, millel oli esindatud nende nimele vastava tähtkuju sümbol ("Kodu, osa 2"). Viimases osas juhtunust järeldades imporditi Kreeka/Rooma panteonid ning erinevad ususüsteemid, sealjuures ka sodiaak, Maale saabunud kolonistide poolt.

Religioossed tekstid[muuda | muuda lähteteksti]

Sarjas esitletud jumalike teadmiste peamiseks allikaks on pühad ürikud ("Sacred Scrolls"). Pühad ürikud pärinevad inimkonna varematest aegadest, kui inimesed ja jumalad elasid koos planeedil Kobol (sarja alguses on Koboli asukoht teadmata ning selle olemasolu ilmalikumate inimeste seas peetud enamasti müüdiks). Ürikud jutustavad, et kunagi lahkusid inimesed Kobolilt ning asutasid Kaksteist Kolooniat, kolmeteistkümnes inimeste hõim aga suundus Maale. Sellele on samuti viidatud ürikute algussõnades, "Elu siin algas kusagil seal" (minisari).

Sari pakub suhteliselt vähe teavet ürikute täpsema ehituse ja õpetuste kohta, teada on vaid see, et see sisaldab Pythia raamatut ("Book of Pythia"), mis jäädvustab iidse prohveti (Pythia) rännakut koos kolmeteistkümnenda hõimuga Maale. Pythia ennustab ka kaheteistkümne hõimu(Kaheteistkümne Koloonia rahvaste) eksiili oma kodudest ning raskusi nende teel. Muuhulgas mainivad tekstid naasmisest Kobolile ning sellest kuidas Apollo noole ("Arrow of Apollo") toomine planeedil asuvasse Athena hauda ("Tomb of Athena") näitab teed Maa suunas ning ennustuste kohaselt juhatab surev juht inimkonna nende pääsemisse. President Laura Roslin peab ennast, saatuslikuks osutuva rinnavähi põdejana, tekstides kirjeldatud surevaks juhiks, kes ennustuse järgi sureb enne inimkonna retke lõppu.

Külonite monoteism[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik külonitest jagab samuti religioosseid uskumusi, kuid erinevalt inimestest on nende ususüsteem rangelt monoteistlik. Külonite usu järgi on Jumal kõiketeadja, kõikvõimas, kõikhea, et ta ühel päeval toob endaga lunastuse ning et Ta sekkub aktiivselt nende maailma. Külonite jumala õpetustele ja käskudele on sarjas viidatud harva ja sealjuures enamasti "Number kuute" ja "Number kahtede" kaudu. Mõned inimesed sarjas hakkavad loo arenedes järgima külonite usku, seda eelkõige Gaius Baltari tegevuse tõttu.

Viited tänapäeva ühiskonnale[muuda | muuda lähteteksti]

"Battlestar Galactica" on üritanud säilitada tegevusliinides realismi ning sidet päevakohaste ja lähiajalooliste sündmustega – näiteks oli Laura Roslini loetav vanne presidendiametisse vannutamisel sõnasõnaline koopia vandest, mida kasutati vannutamaks USA presidendiks Lyndon B. Johnsonit pärast J. F. Kennedy atentaati. Paljud inimesed on samuti tõmmanud tihedaid paralleele sarjas toimuva ja poliitiliste olukordade vahele pärast 11. septembri 2001 terrorirünnakut. Sari on tegelenud probleemidega, mis on eri aegadel olnud päevakohased – enesetapurünnakud, piinamised, terrorism ja isikuvabaduste piiramine. Sarjas planeet New Caprical asetleidnud okupatsiooni vastu võitlemiseks kasutavad inimesed külonitest sundijate vastu enesetaputerroriste, sealjuures mässajate vaateid ja meetmeid sümpatiseeritakse vaatajatele. Külonid vastavad rünnakutele juhuslike reididega, kus näidatud kaadrid infrapunakaameratega meenutavad väga USA meediast läbi käinud filmimaterjale reididest Iraagist. Külonite soov hoiduda vägivallast, kuid siiski meelekindlalt viia läbi oma missioon, sarnaneb USA vägede moraaliga Iraagi rahutuste kontrollimisel.

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Sarja peamiseks heliloojaks on Bear McCreary, kes assisteeris algselt Richard Gibbsi, kolmetunnise minisarja heliloojat. Kui aga sarja otsustati hooaegadena jätkata, ei soovinud Gibbs täisajaga sarjale pühenduda, misläbi sai McCrearyst selle ainuhelilooja, kes töötas sellena kuni 2009. aasta lõpuni. Siiamaani on sarjast ilmunud filmimuusika kogumikku, mis on saanud laialdase kriitilise heakskiidu osaliseks.

"Battlestar Galacticas" esinev muusika on segu paljudest erinevatest etnilistest mõjutustest ning tahtlikult üritab erineda "tavapärasest" ulmežanrist. Tähtsamate osade jaoks eraldati McCreary käsutusse terve orkester. Sarjas kujunesid lõpuks välja ka erinevate tegelaskujudele ja olukordadele vastavad tunnusmeloodiad. Orkestris kasutati kohati erinevaid eksootilisi pille, nagu Türgi flööte, Kesk-Ida trumme, Jaapani trumme, Hiina viiuleid jne.

On korraldatud "Battlestar Galactica" muusikat sisaldavaid kontserte. Los Angeleses peetud kontserdile kogunes 2008. aasta aprillis üle 1000 fänni, lennates kohale üle kogu maailma. Sarja finaaliks loodi "Battlestar Galactica" muusikal põhinev ballett "Prelüüd sõjale" ("Prelude to War"), mille etendati korduvalt 13 nädala jooksul.

Sarja ajalugu ja tulevik[muuda | muuda lähteteksti]

Hooajalise sarja eelkäija ja piloodina toimiv minisari linastus esmakordselt USA-s Sci-Fi kanalil 8. detsembril 2003. Minisarja laialdase edu tõttu tellis Sci-Fi kanal 10. veebruaril 2004 sarja esimese hooaja, mis sisaldas 13 tunniajalist osa. Hooaja esimene osa ilmus Ameerika Ühendriikides Sci-Fi kanalil 14. jaanuaril 2005, saades oma 3,1 miljoni vaatajaga kõigi aegade vaadatumaks sarjaks Sci-Fi kanalis. Järgnevad osad langesid samasuguse populaarsuse osaliseks. 9. veebruaril 2005 tellis Sci-Fi sarja 20-osalise teise hooaja, mis jõudis eetrisse 15. juulil 2005. 20-osaline kolmas hooaeg telliti 16. novembril 2005, mis ilmus esmakordselt USA-s 6. oktoobril 2006. 22. märtsil 2007 kinnitas Sci-Fi kanal, et sari on pikendatud neljanda hooajani, sisaldades 22 osa. Hiljem avaldasid sarja produtsendid, et neljas hooaeg jääb sarja viimaseks. Neljanda hooaja kaks esimest osa liideti kokku ja neid näidati kui telefilmi "Razor" (mis rääkis peaasjalikult lahingulaev Pegasusest, sisaldades ka mitmesuguseid tegelaskujude mälestusi minevikust). "Razor" ilmus esmakordselt eetris 24. novembril 2007, mille pikendatud versioon ilmus ka vahetult DVD-l. Sarja viimane osa ilmus 20. märtsil 2009. Kõik sarja neli hooaega ja miniseri on avaldatud DVD-l.

27. oktoobril 2009 oli eetris täispikk telefilm "Plaan" ("The Plan"), mis oli peamiselt keskendunud külonite algupärase inimkonna hävitamise plaani detailidele ning mis vastas mõnele sarjas vastamata jäänud küsimustele ja saladuseks jäänud süžeepööretele.

27. aprillil 2006 teatas Sci-Fi Channel, et ettevalmistamisel on "Battlestar Galactica" universumi minevikust jutustav eellooline sari "Caprica". "Caprica" sündmused leiavad aset üle 50 aasta enne eelnevate seeriate tegevustikku; enne algset külonite ja inimeste vahelist sõda. Sari jutustab Adama perekonnast Caprica ühiskonnas ja räägib tehnoloogia arengust, mis viib viimaks külonite mässuni kolooniate vastu. 19-osaline hooaeg koos avaosaga algas 22. jaanuaril 2010. Monteerimata avaosa ilmus DVD-l 21. aprillil 2009, seega enne ametliku sarja debüüti.

24. juulil 2009 vihjas näitleja ja lavastaja Edward James Olmos võimalusele, et "Plaan" ei pruugi jääda "Battlestar Galactica" viimaseks filmiks, kuna ta on valmis kirjutanud käsikirja filmile, kus sarja tegelaskujud satuvad kriisiolukorda mingil ajal pärast nende saabumist Maale.

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Läbi kogu oma eetris oleku aja teenis sari laialdase tunnustuse sellistelt mõjukatelt USA väljaannetelt nagu Time, National Review, Rolling Stone, Newsday, The New York Times, The New Yorker, The San Francisco Chronicle, The Chicago Tribune ja Entertainment Weekly. Diane Werts ajakirjast Newsday kirjutas: "Seda saagat võite vaadata igast küljest – poliitilise draamana, religioosse debatina, psühholoogilise analüüsina, ulmelise seiklusena, sügava metafoorina või lihtsalt lõbuna – ja see on meisterlik iga nurga alt." Robert Bianco USA Today ajakirjast kommenteeris: "Kannustatuna vägivallast ja raevust, "Battlestar Galactica" on ilmselt süngeim kosmosesari, mida Ameerika televisioon on eales tootnud... Sa mõistad neid [tegelaskujusid], nende konflikte ja ihasid, sest nad on äratuntavad inimesed nende täies uhkes keerukuses..."

Mark Perigard Boston Heraldist ütleb: "Nii haaravat draamat tuleb ette harva." James Poniewozik Time Magazine ajakirjast on nimetanud "BSG" 100 parima sarja hulka läbi aegade.

Õuduskirjanik Stephen King on teiste kirjanike hulgas kirjutanud: "See on ilusasti kirjutatud sari, toetudes enamasti tegelastele kui eriefektidele... aga eriefektid on paganama head. Televisioonis pole paremat näitlejate gruppi." Joss Whedon on öelnud: "Ma arvan, et see on nii kirglik, tekstuuririkas, keerukas, mitmetahuline ja väljakutsuv, et see muudab tühiseks kõige muu televisioonis."

Laialdasem mõju[muuda | muuda lähteteksti]

17. märtsil 2009 korraldas ÜRO "Battlestar Galacticale" pühendatud retrospektiivse ürituse, kus koos Mary McDonneli, Edward James Olmose, Ronald D. Moore ja David Eickiga arutleti inimõiguste, terrorismi, laste ja relvakonfliktide ning uskude ja tsiviilisikute vahelise lepituspakkumise teemadel.

"Battlestar Galactica" oli ka baasiks eriistungile 2009. aasta teadusfestivalil ("2009 Science Festival"), kus teiste seas esinesid ettekannetega Mary McDonnell ja Michael Hogan, samuti teadlased Hod Lipson ja Ken Warwick.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Battlestar_Galactica_(2004)&oldid=6591419"