Basel II

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Basel II on Baseli pangajärelevalve komitee loodud kapitali adekvaatsuse raamistik, mis on suunatud pankadele. Basel II kinnitati 2004. aastal ning see jõustus 1. jaanuaril 2007.[1]

Krediidirisk on krediidi mittetasumise tõenäosus lepingus kokkulepitud tingimuste kohaselt.[2]

Esimene sammas[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese samba krediidiriski hindamine[muuda | muuda lähteteksti]

Krediidiriski saab hinnata kahel viisil: standardmeetodil ja sisereitingutel põhineval meetodil. Standardmeetodi kohaselt on nõuded klassifitseeritud varaklassidesse tehingu vastaspoole põhjal. Iga varaklassi kohta rakendatakse etteantud riskikaal, mis on üldjuhul vahemikus 0–150%. Kasutada tohib reitinguagentuuride krediidireitinguid, mis on Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud. Sisereitingupõhisel meetodil on kaks alamkäsitlust: täiustatud ja põhivariant. Täiustatud variandi puhul saab turuosaline määratleda krediidiriski parameetrid vastavalt sisehinnangule.[3] Põhivariandi puhul asetatakse krediidiriski mõõtmise meetodid kooskõlasse Bail II-ga.[4]

Kapitalinõuete arvutamiseks on neli krediidiriski parameetrit:

  • maksejõuetuse tõenäosus, mis kajastab kliendi maksevõimet üheaastase ajahorisondiga;
  • maksejõuetusest tingitud kahjususe määr, mis kajastab tagatisi ja teisi krediidiriski vähendavaid tegureid;
  • nõude prognoositav suurus maksejõuetuse hetkel;
  • lõpptähtaeg, mis kajastab nõude pikkust.[3]

Põhivariandi puhul on krediidiriski parameetrid regulatiivselt sätestatud, v.a maksejõuetuse tõenäosus.[3]

Esimese samba operatsiooniriski hindamine[muuda | muuda lähteteksti]

Operatsioonirisk tähendab saada kahju sisemiste protsesside tõttu. Nendeks võivad olla inimeste tegevused, süsteemi ebaadekvaatsus või mittetoimimine ja välised tegurid. Operatsiooniriskid võivad olla näiteks pettused, varade kahjustamine, tööõnnetused, infosüsteemide vaed jms. Turuosalisel on võimalik valida kolme meetodi vahel: baasmeetod, standardmeetod ja täiustatud mõõtmistel põhinev meetod. Baasmeetodi kasutamisel korrutatakse viimase kolme aasta keskmise põhitegevuse puhastulu koefitsiendiga (15%). Standardmeetodi puhul tuleb turuosalisel jagada oma äritegevused kaheksaks liiniks, kus äriliini kolme aasta keskmine puhastulu korrutatakse etteantud koefitsiendiga. Nende liitmisel saadakse operatsiooniriski kapitalinõue. Täiustatud mõõtmisel põhineva meetodi puhul tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt vastav luba. Luba on võimalik saada seadusega sätestatud nõuete miinimumtäitmisel.[3]

Esimese samba tururiski hindamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem kasutatakse tururiski hindamisel VaR-mudelit. Mudeli abil hinnatakse võimalikke rahalisi kaotusi ettevõttes. VaR-i abil arvutatakse kokku rahalised väljaminekud, mille tasateenimist ennustatakse X protsendilise tõenäosusega t päeva jooksul. X-i väärtus on tavaliselt 1%, 2,5% või 5%. Tasateenimise periood on tavaliselt üks päev, kaks päeva, kümme päeva või üks kuu.[5]

Teise samba tururiski hindamine[muuda | muuda lähteteksti]

Basel II teine sammas jaotab krediidiriski kahte kategooriasse: süstemaatiliseks ja idiosünkraatiliseks. Süstemaatiline risk tähendab ootamatuid muutusi makromajanduses ja finantsturgudel laenuvõtjate tingimusel. Idiosünkraatiline risk tähendab üksikute ettevõtetega seotud riskide mõju.[6]

Basel II teine sammas tagab selle, et kõik turuosalise tegevusest tulenevad riskid oleksid kapitaliga seotud. Samba eesmärk on soodustada riskijuhtimise arengut ja korraldada suhtlust Finantsinspektsiooni ja turuosaliste vahel. Basel II teine sammas kohustab turuosalisi välja töötama sisemised meetodid, protseduurid ja süsteemid. Teine sammas jaotatakse kolmeks komponendiks: sisemise kapitali adekvaatsuse tagamise protsess (ICAAP), järelevalve hinnang (SREP) ning adekvaatsete juhtimistavade ja sisekontrollide rakendamine.[7]

Sisemise kapitali adekvaatsuse tagamise (ICAAP) põhiprintsiibid on järgnevad:

  • Printsiip 1: iga krediidiasutus ja investeerimisühing peab olema ICAAPiga vastavuses;
  • Printsiip 2: ICAAPi eest vastutab krediidiasutus või investeerimisühing ise;
  • Printsiip 3: ICAAP peab olema dokumenteeritud ja ICAAPi toimimise eest vastutab ettevõtte juhtkond;
  • Printsiip 4: ICAAP peab olema integreeritud juhtimis- ja otsustusprotsessidesse;
  • Printsiip 5: ICAAP tuleb perioodiliselt üle vaadata;
  • Printsiip 6: ICAAP peab olema riskipõhine;
  • Printsiip 7: ICAAP peab olema kõikehõlmav;
  • Printsiip 8: ICAAP peab olema ettevaatav;
  • Printsiip 9: ICAAP peab põhinema asjakohastel meetoditel;
  • Printsiip 10: ICAAP peab andma mõistliku väljundi.[7]

Finantsinspektsioon hindab turuosalise sisemise kapitali adekvaatsuse tagamise protsessi sobivust ning juhtimisprotsesside ja sisekontrollide adekvaatsust. Järelevalveline hinnang aitab veenduda, et turuosalise kõik riskid on kaetud kapitaliga.[7]

Järelevalveline hinnang (SREP) antakse järgmiste põhiprintsiipide alusel:

  • Printsiip 1: SREP on üks osa riskipõhisest järelevalvest;
  • Printsiip 2: SREPi on võimalik rakendada kõikidele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele;
  • Printsiip 3: SREP hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevusi;
  • Printsiip 4: SREP hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu võimalikke ja olemasolevaid riske;
  • Printsiip 5: SREPi raames saab hinnata krediidiasutuse või investeerimisühingu ICAAPi protsessi;
  • Printsiip 6: SREPi raames saab hinnata krediidiasutuse või investeerimisühingu vastavust kapitali adekvaatsuse regulatsioonile;
  • Printsiip 7: SREP identifitseerib puudujäägid krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimises ja sisekontrollides;
  • Printsiip 8: SREPi tulemuseks võivad olla järelevalvelised meetmed;
  • Printsiip 9: SREPi krediidiasutust või investeerimisühingut tulemustest teavitatakse;
  • Printsiip 10: SREP-hinnang tuleb anda vähemalt kord aastas.[7]

Kolmanda samba tururiski hindamine[muuda | muuda lähteteksti]

Basel II kolmas sammas sätestab kapitali adekvaatsust ja juhtimist puudutava teabe avalikustamise nõuded. Nõuded tagavad turuosaliste tegevuse usaldusväärsuse kogu turu finantsstabiilsuse. Kolmanda samba põhjal tagatakse turuosaliste kapitaliseerituse nõue turudistsipliini rakendamise kaudu.[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Finantsinspektsioon. "Basell II.".
  2. Swedbank. "Pangandusterminid.".
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Finantsinspektsioon. "Basell II.".
  4. Finantsinspektsioon. "Basell II.".
  5. Linsmeier, Thomas J.. "Value at Risk". Kasutatud 11.12.1017.
  6. Aas, K.. "The Basell II IRB approach for credit portfolios: A survey". Kasutatud 11.12.2017.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Finantsinspektsioon. "Basel II. Teine sammas". Kasutatud 11.12.2017.
  8. Finantsinspektsioon. "Basel II. Kolmas sammas". Kasutatud 11.12.2017.