Barokiajastu sõrmused
Barokiajastu sõrmused klassifitseeruvad peamiselt 17. ja 18. sajandil Euroopas levinud barokkstiili, mis mõjutas peale kujutava kunsti ning arhitektuuri ka moodi ning sinna juurde kuuluvat ehtekunsti[1]. Barokiajastu sõrmuseid iseloomustab kunstiline küllus, dramaatilised vormid ja ülevoolav ornamentika[2]. Need peegeldavad ajastu suursugusust ning vaimset intensiivsust, ühendades keeruka käsitöö sümboolse tähendusega[2].
Üldiseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]Sõrmuste peamised funktsioonid on läbi aegade suuresti samad olnud. Niisamuti näitasid ka 17. ja 18. sajandil Euroopa ühiskonnas ning kultuuriruumis sõrmuste kandmine inimese sotsiaalset ja majanduslikku staatust, poliitilist võimu ning abielustaatust[3]. Lisaks aitasid sõrmused luua sidet Jumalaga ning kaitsta kurja eest[3]. Sõrmuste valmistamismaterjalidest oli kõige hinnatum kuld, millele järgnesid ülekullatud hõbe ja hõbe[3]. Puhtast kullast valmistatud sõrmuseid said aga endale lubada vaid kõige jõukamad, seega tulid suurem osa tellimusi mitmetes 17. ja 18. sajandi Euroopa riikides valitsenud monarhidelt ning kuninglikust õukonnast[3]. Luksuslikumaid ehteid ei kandnud tollal ainult mitte õukond, vaid ka rikkamad kaupmehed ja nende naised[4].
Barokiajastu sõrmuste disainis oli rõhk elegantsusel ja korralikul viimistlusel[3].
Sõrmuste tüübid
[muuda | muuda lähteteksti]Barokiajastul levis mitmeid sõrmuse tüüpe, osad neist on läbi ajaloo tänaseni ehtekunstis säilinud, teised aga mitte. Peamised sõrmuste liigid saab kategoriseerida järgmiselt:
- Memento mori sõrmused. Nende eesmärk oli inimestele meenutada surma vältimatust[3]. Sõrmustele on iseloomulik nende välispinnal kujutatud pealuud või siis teised luud ning siseküljel olid tihtipeale kursiivis graveeritud sõnad memento mori[3].
- Leinasõrmused. Sarnaselt memento mori sõrmustele, leiab ka leinasõrmustelt skelette, liivakellasid, labidaid ja muid surmale viitavaid sümboleid[3]. Need, 18. sajandil laialdasemalt levima hakanud sõrmused valmistati surnu mälestamiseks[3].
Memento mori sõrmus. Sõrmusel kiri "remember to die" (tõlkes: "mäleta, et pead surema")
._(FindID_188228).jpg)
- Pitsatsõrmused. Omane oli, et igal kõrge staatusega isikul (kuningal, preestril jne) ja kaupmehel oli oma pitsatsõrmus[3]. Pitsatil võis olla kujutatud kas isiku initsiaalid või siis talle omane vapp või muu iseloomulik märk[3]. 17. sajandil muutus pitsatsõrmuste kujundus lihtsamaks ning peenemaks[3].
- Romantiliste salmikirjadega sõrmused (Ing. k. Posie ring). Need on lihtsad, minimaalselt kaunistatud kuldsõrmused, mille sisepinnale graveeritud salmiread kandsid romantilist sõnumit. Neid kasutati nii kihla- kui ka lubadussõrmustena ning armunud vahetasid neid omavaheliste tõotuste märgina.[3]
Abielusõrmus
.jpg)
.jpg)
- Abielusõrmused. Need peamiselt lihtsa disainiga ja elegantsed sõrmused kujutasid tihtipeale armastusega seotud sümboleid, näiteks südameid või üksteist hoidvaid käsi[5]. Sõrmuste siseküljelt võib leida graveeritud armastustõotusega seotud sõnu või siis abielupaari nimed[5].
- Miniatuurportreedega sõrmused. Seda tüüpi sõrmuseid tellis peamiselt kuninglik õukond eesmärgiga näidata enda staatust[3]. Samas võisid need sõrmused leida kasutust ka leinasõrmustena, mälestamaks lahkunut pildi kaudu[3].
- Kaitsva ja raviva efektiga sõrmused. Tollal oli levinud uskumus vääriskivide ja muude looduslike mineraalide ravivatesse ja kaitsvatesse omadustesse[6]. Eriti populaarne oli sõrmustele kärnkonnakivi lisamine, mis uskumuste järgi pidi ära tundma mürgi olemasolu kehas ning kaitsma erinevate haiguste eest[6].
Regionaalsed erinevused
[muuda | muuda lähteteksti]- Prantsusmaal väljendati sõrmuste kaudu õukondlikku hiilgust[7]. Disainis oli näha sümmeetriat ja domineerisid teemandid, kuld ning värviline email[7].
- Inglismaal olid levinud memento mori ja leinasõrmused, neil kasutati musta emaili ja pealuu motiive[7]. Samuti oli populaarsed romantiliste salmikirjadega sõrmused, mille sisepinda kaunistasid armastus- või moraalilaused[7].
- Itaalias ja Hispaanias rõhutati katoliiklikku sümboolikat[7]. Seega kasutati sõrmustel pühapilte, reliikviaid, kulda, koralli ja musta emaili[7].
- Madalmaades eelistati tagasihoidlikke ja intiimseid vorme, miniatuurportreesid ja peent emailtööd[7].
- Saksamaal ja Austrias iseloomustas sõrmuseid keiserlik barokk ehk kasutused olid massiivsed kullast vormid, vapimärgid ja arhitektuursed kaunistused[7].
Ühiselt väljendasid need sõrmused barokiajastu püüdu dramaatika, rikkuse ja sümboolse tähenduse poole, olgu see väljendus siis usuline, moraalne või poliitiline[7].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kangilaski, Jaak (2004). Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile. Tallinn: Kunst. Lk 113.
- 1 2 Kunz, George Frederick (1973). Rings for the Finger. New York: Dover.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Taylot, Gerald; Scarisbrick, Diana (1978). Finger Rings from Ancient Egypt to the Present Day. London: Lund Humphries. Lk 18-19, 22-23, 29-30, 65, 76.
- ↑ Tait, Hugh (1976). 7000 Years of Jewelry. London: British Museum. Lk 160-161.
- 1 2 Victoria and Albert Museum (07.01.2003). "Ring". Vaadatud 08.11.2025.
- 1 2 Victoria and Albert Museum (19.08.2005). "Ring". Vaadatud 08.11.2025.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Evans, Joan (1989). A History of Jewellery, 1100-1870. New York: Dover.