Barnim X

Allikas: Vikipeedia

Barnim X või teise loendamise järgi Barnim XII (15. veebruar 1549 - 1. september 1603) oli Pommeri hertsog ja Pommeri dünastia liige. Ta haldas 1569. aastast Rügenwalde ringkonda. 1600. aastast kuni oma surmani valitses ta Pommeri-Stettinit.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Barnim oli Pommeri-Wolgasti hertsogi Philipp I ja tema naise Maria kuues laps. Philipp suri 1560. aastal ja temast jäi maha 5 poega; lisaks Barnimile olid vanemad vennad Johann Friedrich (1542–1600), Bogislaw XIII (1544–1606) ja Ernst Ludwig (1545–1592) ning noorem vend Kasimir VI (1557–1605). Eestkostevalitsus seati kõigile vendadele. Sinna kuulusid regent Ulrich von Schwerin ja 11 inimesest regentnõukogu.

Barnim ja tema vend Ernst Ludwig õppisid 1563. aastast Wittenbergi ülikoolis, kus nad elasid 1565. aastani reformaator Martin Lutheri poja Martin Lutheri kodus. Wittenbergis oli ta 1564. aasta suvesemestril rektor.

1569. aastal korraldati Pommeri valitsus ümber. Hertsog Barnim IX, kellel ei olnud elusolevaid poegi, taandus oma nõbude Johann Friedrichi ja Barnim X kasuks. Barnim loobus valitsemisest ja leppis vennaga kokku, et valitseb Rügenwalde ringkonda. 25. juulil 1569 lepiti Pommeri jaotamine Jasenitzi lepinguga kokku.

Samuti 1569. aastal kavandati abielu Poola printsessiga, kuid sellest ei saanud asja. Rügenwaldes valitses Barnim 1569. aastast vaikses eraldatuses mõistliku ökonoomsusega. 1581. aastal abiellus ta Brandenburgi kuurvürsti Johann Georgi tütre Annaga. Abielu oli lastetu.

Pärast Johann Friedrichi surma 1600. aastal sai Pommeri-Stettini valitsejaks Barnim. 1602. aastal kolis ta Rügenwaldest Stettinisse. Rügenwaldes järgnes talle tema noorem vend Kasimir VI.

Barnimile ei meeldinud Pommeri-Stettini valitsemine. Johann Friedrich oli elanud üle oma võimete, jättes võlausaldajatele olulised võlad ja panditud ringkonnad. Barnim kärpis kulutusi, mis muutis ta ebapopulaarseks. Ta suri 1. septembril 1603 Stettinis ja maeti Stettini lossikirikusse. Tal ei olnud lapsi. Tema lesk Anna Maria suri 1618. aastal oma wittumis Wollinis.

Tavaliselt oleks pidanud järgmine Pommeri-Stettini valitseja olema Barnimi noorem vend Kasimir. Kuid Kasimir otsustas oma vanema venna Bogislaw XIII kasuks, kes omakorda määras oma poja Philipp II regendiks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Philipp I
Pommeri-Wolgasti hertsog
1560-1592
koos vendade Bogislaw XIII
Johann Friedrich
Ernst Ludwig
Järgnev
Ernst Ludwig
Eelnev
Johann Friedrich
Pommeri-Stettini hertsog
1600-1603
Järgnev
Bogislaw XIII