Balti riikide ühinemine Mandri-Euroopa sünkroonalaga
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Balti riikide ühinemine Mandri-Euroopa sünkroonalaga (tuntud ka ingliskeelse lühendina Baltic Synchro) oli rahvusvaheline elektriülekande infrastruktuuri projekt, mille eesmärk oli sünkroniseerida kolm riiki (Leedu, Läti ja Eesti) Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) hallatava Mandri-Euroopa sünkroonalaga (CESA) ja lahkuda UPS-i Venemaa ülekandesüsteemist (IPS/UPS), mida hallati kuni veebruarini 2025 Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu (BRELL-i) viiepoolse lepingu alusel. Leedu, Läti ja Eesti elektrivõrgu sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimus edukalt 9. veebruaril 2025.
Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamise lepingule kirjutasid 28. juunil 2018 Brüsselis Euroopa Ülemkogul aset leidnud allkirjastamistseremoonial alla Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Leedu president Dalia Grybauskaitė, Läti peaminister Māris Kučinskis, Eesti peaminister Jüri Ratas ja Poola peaminister Mateusz Morawiecki.
8. veebruaril 2025 leidis esmalt aset elektrisüsteemide järjestikune lahtiühendamine Venemaa ja Valgevene süsteemidest: Leedus katkestati need ühendused kell 7:43, Lätis kl 8:03 ja Eestis kl 9:09.
9. veebruaril kell 14.05 Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteem sünkroniseeriti edukalt Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Selleks lülitati Leedu ja Poola vaheline elektriühendus LitPol Link tööle vahelduvvoolul.