Bali keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Bali saarel kõneldavast keelest; Aafrika keele kohta vaata artiklit Baali keel

Bali keel (Basa Bali)
Piirkonnad Jaava, Bali, Nusa Penida põhjaosa
Kokku kõnelejaid 3,3 miljonit
Keelesugulus Austroneesia keelkond
  • Bali-Sasask
  • Bali
Keelekoodid
ISO 639-1 ISO 639-3
Keele leviala

Bali keel – balide keel, Indoneesia, Bali ja kõrvalasuvate saarestike keel. Bali keel kuulub austroneesia keelkonda.[1]

Bali saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. 93,1% Bali elanikest on hindud, 4,79% moslemid, 1,38% kristlased ja 0,64% budistid. Selle poolest erineb Bali peamiselt islamistlikust muust Indoneesiast.[2]

Keelel on kaks dialekti “kõrge” basa alus ja “madal” basa kasar. Bali kõnekeeles eristatakse dialektide mitmeid tasemeid. Tasemed tekivad seetõttu, et kõnekeeles kasutatakse sõnu nii “kõrgest” kui “madalast” dialektist.
Kodus või põlluharimisel kasutatakse “madalt” dialekti, milles on säilinud vanabali keele sõnavara. Samuti kõneldakse „madalat“ dialekti lastega ja madalamasse kasti kuuluvate inimestega.[3].
Eri staatustega inimesed peavad suhtlemisel valima sobiliku dialekti. Võõrastel on raske valida õiget keelt. Enamik bali keele rääkijaid valdab Indoneesia keelt.
2000. aasta loenduse andmetel kõneleb bali keelt 3,33 miljonit inimest, kaasaarvatud immigrandid Nusa Tenggara’s ja Lääne-Lomboki saarel ja 7000 Lõuna-Sulawesi’s.
Bali on arenev keel, mida kasutatakse suhtluskeelena, hariduses, meedias ja ajalehtedes.
Bali keele kirjaviis on Bali kiri, Jaava kiri, ladina tähestik (võeti kasutusele 20. sajandil) [4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Bali keel arenes välja umbes 500 p.Kr. Keel oli mitu sajandit ainult kõnekeelne. Esimese kirjaliku allika kohta on andmeid aastast 882. IX–XII sajandil muutus keel selle tägajärjel, et Balisse levis hinduism ja budism ning keel võttis üle sanskriti leksikoni. Järgmistel sajanditel mõjutas bali keelt kaavi – vanajaava kiri ja seejärel jaava keel.

Sotsiolingvistilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Bali keele staatus pole määratud Indoneesia konstitutsiooniga. Tänapäeva ilukirjanduses bali keelt ei kasutata. Keel on põhiliselt kõnekeelne. Trükimaterjalid piirduvad kooliõpikutega, religioossete materjalidega, väikeste ajaleheartiklitega ja muude ajakirjanduslike tekstidega. Peamiseks kõnelemiskeeleks on indoneesia keel, õppimine toimub ka selles keeles. Bali keelt õpetatakse ainult algklassides.

Bali kiri[muuda | muuda lähteteksti]

Bali kiri (Askara Bali (askara – 'täht')) – kirjakeel, mida kasutatakse Indoneesia Bali saarel. On osaliselt muudetud ladinakeelse tähestiku järgi. Bali kirja ja bali keelt peab vaatama teineteisest eraldi. Bali kirjal on oma tähestik ja bali keelel on oma, teistsugune tähestik. Bali kirja kasutatakse siiamaani, aga väga vähesed inimesed valdavad seda. Bali kirja kasutatakse peamiselt religioossetes üleskirjutistes.

Tähestikus on 47 sümbolit, neist 14 on täishäälikud ja ülejäänud 33 on kaashäälikud. 33 kaashäälikust kasutatakse peamiselt ainult 18. 14 täishäälikust seitse tähistavad lühikesi vokaale ja ülejäänud seitse samade vokaalide pikki vasteid. Tähestik pärineb kaavi kirjast, mis omakorda braahmi kirjast.

Bali kirja näide

Häälikute hääldamine[muuda | muuda lähteteksti]

täht „c“ loetakse nagu „ch“
täht „h“ sõnalõpud ei hääldata
täht „q“ hääldakse nagu „ka“
„ny“ hääldakse „ɲ“
„ng“ hääldakse „ŋ“ [5]
Kaashäälikuid „b“ ja „d“ ei hääldata, kui nad esinevad pärast täishäälikut. Nt gendis (gen-is) "suhkur", gambelan (gam-elan)[6].

Keele omapära[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kõik tähed on ladinakeelsed
  • Peaaegu kõike loetakse nagu kirjutatakse
  • Puudub käänamine, pööramine, ajad
  • Puudub silbirõhk, kõikides sõnades on rõhk ühel ja samal kohal. Rõhu koha mitteteadmisel võib panna rõhu viimasele silbile.[5] [7]

Foneetika ja fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Vokaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Vokaalid, bali keeles 6 [3]

eesvokaal keskvokaal tagavokaal
kõrge aste i u
keskkõrge aste e ə o
madal aste a

Kaashäälikud[muuda | muuda lähteteksti]

Bali keeles on 18 või 19 (ühe kaashääliku puhul vaieldakse) kaashäälikut [3].

Huulhäälikud

ehk bilabiaalsed

Hambasombuhäälikud

ehk alveolaarsed

Palataalsed Velaarsed Kõrihäälikud

ehk larüngaalsed

kaashäälikud helitud p t k ʔ
helilised b d g
Hõõrdhäälikud ehk frikatiivid s h
Ninahäälikud ehk nasaalid m n ɲ ŋ
Külghäälikud ehk lateraalid l
Värihäälikud ehk tremulandid r
Poolvokaalid w j
Bali keele kaashäälikud

Ortograafia[muuda | muuda lähteteksti]

täht bali keel täht bali keel täht bali keel täht bali keel täht bali keel täht bali keel täht bali keel
A a a, ə D d d, ʔ H h h K k k, ʔ N n n R r r U u u
B b b E e e, ə I i i L l l O o o S s s W w w
C c G g g J j M m m P p p T t t, ʔ Y y j

.[3].

Grammatika[muuda | muuda lähteteksti]

Eessõna[muuda | muuda lähteteksti]

Prepositsioon (eessõna)

ka = kelle/mille juurde (inglise keeles “to, toward”)
uli = -st (kellest/millest?) (inglise keeles “from”)
antuk = üle, juures, kõrval, mööda, peal (inglise keeles “by, about, on”)
di = sees, peal (inglise keeles “at, in, on, among”)
beten = all (inglise keeles “under”)
duur = üleval (inglise keeles “above, on”)
tengah = keset (inglise keeles “among, between”)[6]

Sidesõna[muuda | muuda lähteteksti]

Konjuktsioon (sidesõna)

sawireh, kerena = sellepärast (inglise keeles “because”)
sakewala = praegu (inglise keeles “yet”)
yadiastun = kui, mis (inglise keeles “although”)[6].

Artikkel[muuda | muuda lähteteksti]

niki = see (inglise keeles “this”)
nika = too (inglise keeles “that, those”)
asampuniki = sama mis see (inglise keeles “such as this”)
asampunika = sama mis too (inglise keeles “such as that”)[6].

Küsisõna[muuda | muuda lähteteksti]

napi, apa = mida?
pidan = kuna?
dja = kuna?
dija = kus?
nyen, sira = kes?
kenken = kuidas?[6].

Asesõna[muuda | muuda lähteteksti]

Bali keeles on erinevad asesõnad sõltuvalt sellest, kas kõne on familiaarne või viisakas. [6].

Asesõna Familiaarne kõne Viisakas kõne ehk "teie-tamine"
mina icang tiang, titiang
meie iranga
sina cai tagane, jerone
teie nyai ratu
tema ia ipun

Eitus[muuda | muuda lähteteksti]

Lauseeitust väljendatakse bali keeles muutumatu eitussõnaga "nenten" abil (rõhk on esimisel silbil). Kasutatakse nii elus kui ka elutute olendite puhul. [6].

See pole balikeelne raamat – Niki nenten buku basa Bali.
Too pole tee – Nika nеnten tеh.

Keele struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

subjekt + verb + objekt [6].

Bali keel Eesti keel
Wayan ngaba buku putih tipis Wayan toob valget õhukest raamatut
Made nulis surat énggal-énggal Made kirjutab kiiresti kirja
Nyoman negakin kursi coklat Nojman istub pruunil toolil
Nyoman negak di duur kursi coklat Noyman istub pruunil toolil
Ketut ngalap pohé ané kondén nasak Ketut korjab veel küpsemata mangot

Viisakusväljendid

Tänan – terisma kasih [tri’ma ka’si]
Palun / pole tänu väärt – sama-sama
Vabandust – permisi, maaf

Fraasid/sõnad bali keeles

Apa kabar – kuidas läheb?
Baik – hästi
Tidak – ei (eitus)
Ya – jah
Harganya berapa – kui palju see maksab?
Terlalu mahal – väga kallis [8]

[6].

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

üks – siki

kaks – kalih

kolm – tiga

neli – pat

viis – lima

kuus – enam

seitse – pitu

kaheksa – kutus

üheksa – sia

kümme – dasa [9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]