Baisogala mõis

Allikas: Vikipeedia
Baisogala mõisa peahoone.

Baisogala mõis (Baisogalos dvaras) on endine mõis Leedus Radviliškise rajoonis Baisogala alevis aadressil R. Žebenkos g. 12.

Baisogala mõisa mainitakse esmalt aastal 1589. Selle esimeste omanike seas olid nii Skopased, Zibultased kui ka Korsakid. Enamasti oli see Leedu suurvürstidele kuuluv riigimõis, mis oli keskajal pindalalt üks suuremaid Leedus. Aastail 17541791 kuulus mõis lühikest aega eravaldusse, vahetades kiirelt omanikke. Omanike seas olid Koseckid, Poniatowskid kui ka Zarankad. Taas läks mõis eravaldusse aastal 1822. Toona kuulus mõis Chrapowickitele. Aastal 1830 ostsid selle Komarid, nende valdusse jäi mõis kuni aastani 1940. Aastal 1922 kärbiti seoses agraarreformiga mõisa suurust 80 hektarini, kokku võõrandati aga 1010,39 hektarit maad. Aastal 1940 vahistati mõisa omanik Vladas Komaras ja saadeti Kasahstani, kus ta Karaganda oblastis Karlagis aastal 1941 ka suri.

Mõisakompleksi hakati rajama juba XVIII sajandi keskel, kuigi suuremad ehitustööd võeti ette alles XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses, mil mõis kuulus Komaritele. Peahoone esindab vene ampiirstiili, interjööri on mõjutanud Viini setsessionism, projekti autoriks oli arhitekt Romualdas Tarabildiene.[1] Hoone on 50 meetrit pikk, keskel asub kupliga kaetud rotund. XIX sajandi lõpus lisati sellele ka tiibhooned. Rotundi esimesel korrusel asub vestibüül, mida ehivad 12 dooria sammast.[2]

Suurem osa tootmishoonetest on leedupärased, kõrvalhoonetel on selged romantismi mõjud. Mõisateenijate maja on neogooti stiilis. Nõukogude ajal võttis kompleksi kasutusele Leedu Loomakasvatusinstituut. Peahoone ja mitmed teised hooned restaureeriti aastal 2008.

Peahoone Napoleon Orda maalil

Mõisakompleksi juurde kuuluvaist hoonetest vanimad on XVIII sajandil püstitatud tall-tõllakuur ja ait. XIX sajandi keskel valmisid jääkelder, tuulik, teenijate maja, tootmiskompleks. Tol ajal hakati rajama ka parki. XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses viidi lõpule lossi ümbruse väljaehitamine, kus valmisid kasvuhoone ja garaaž; tootmishoonete juurde rajati viinavabrik ja nelinurkne laut.

Peahoone ümber paikneb 12 hektari suurune park, kus asuvad tiigid ja mida läbivad alleed. Võõrliikidest kasvavad seal torkav kuusk, euroopa lehis, Alpi seedermänd, hõbevaher ja harilik elupuu.[3] Pargist põhja poole, paisjärve kaldale, jääb mõisa tootmiskompleks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]