Baindti klooster
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2017) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2017) |
|
Baindti riigiklooster 1376–1802 | |
 Vapp
| |
 Baindti klooster; joonistus aastast 1889, põhineb varasemal pildil | |
| Valitsusvorm | valitav vürstkond |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigi riigiklooster |
| Pealinn | Baindti klooster |
Baindti riigiklooster (saksa keeles Reichskloster Baindt) oli tsistertslaste nunnaklooster Saksamaal Baden-Württembergis Ravensburgi kreisis Baindtis.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Kloostri asutas aastal 1240 Konrad von Winterstetten Baindti külakeses ja nunnad tsistertslaste kloostrist Boosis kolisid sinna samal aastal. Esimene lõpetatud kloostritiib pühitseti aastal 1241 ja hiljem samal aastal kuulutas kuningas Konrad IV kloostri vabaks igast foogtist (ilmiktoetajast) – haruldane privileeg Saksamaa kloostritele, mis pidid sageli alluma oma foogti rünnetele ja kuritarvitustele. Aastal 1376 sai Baindt otse keisrile alluvaks, mis andis sellele riigikloostri seisuse, kuigi vaimulikes asjades jäi see Salemi kloostri abti alluvusse. Abtiss sai ka alama kohtuniku privileegi toona ligikaudu 200 alama üle, kes Baindti väikesel territooriumil elasid. Seda privileegi kinnitati 18. sajandi esimesel poolel.
Riigikloostri ülemana oli abtissil prelaatide Švaabi haru liikmena koht ja hääl Riigipäeval. Tal oli ka koht ja hääl Švaabi ringkonna maapäeval.
Nunnaklooster hävis Musta Surma ajal ja purustati aastal 1525 Saksa talurahvasõjas ja taas aastal 1643 Kolmekümneaastases sõjas. See ehitati ümber ja uuendati barokkstiilis 18. sajandil.
Kloostri kogukond, kus oli ajaloo jooksul keskmiselt 25 nunna, jõudis 37 nunnani aastal 1797, mis oli kõrgeim arv. Viis aastat hiljem saadeti klooster laiali ja sekulariseeriti Saksamaa mediatisatsiooni jooksul. See muudeti aastal 1802 vahetult keisrile alluvaks vürstkonnaks ja anti läänina Leydeni krahvile, seejärel aastal 1803 Aspermont-Lindeni krahvile ja pärast viimase mediatiseerimist aastal 1806 liidendati see Württembergiga. Valdus müüdi erakätesse aastal 1812.
Kloostri Jumalaema kirikust sai kihelkonnakirik, kuhu aastal 1842 viidi asutaja säilmed, pärast aastal 1841 alanud kloostriehitiste lammutamist.
Kirikus, mis nüüd on Ristija Johannesele pühitsetud, asub Ludźmierzi Jumalaema kuju.
Aastal 1903 müüdi endine kloostri väravahoone Heiligenbronni frantsiskaani õdedele.