Baieri-Straubing

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Baieri-Straubingi hajali maad, 1353–1432
Baieri-Straubingi-Hollandi hertsogite vapp

Baieri-Straubing tähistab Baieri Wittelsbachi dünastia hajali territoriaalset pärandit, mida valitsesid aastatel 1353–1432 Baieri-Straubingi sõltumatud hertsogid; nende markide kaart ja Saksa-Rooma riigi kontuur näitavad ilmekalt maade killustatust, kus ei rakendatud esmasünniõigust. Aastal 1349, pärast keiser Ludwig IV surma, jaotasid tema pojad Baieri uuesti: Alam-Baieri said Stephan II (suri aastal 1375), Wilhelm (suri aastal 1389) ja Albrecht (suri aastal 1404). Aastal 1353 jaotati Alam-Baieri edasi Baieri-Landshutiks ja Baieri-Straubingiks: Wilhelm ja Albrecht said osa Alam-Baieri pärandist pealinnaga Straubingis ning õigused Hainaut'le ja Hollandile. Seega olid Baieri-Straubingi hertsogid ka Hainaut', Hollandi ja Zeelandi krahvid.

Aastal 1425 hääbus Straubingi hertsogite meesliin seoses hertsog Johann III surmaga. Tema valdused jaotati aastal 1429 keisri vahendusel Baieri-Müncheni, Baieri-Landshuti ja Baieri-Ingolstadti hertsogite vahel. Tema vennatütar Jacoba sai valitsevaks Hainaut' krahvinnaks, millele pretendeeris ka tema onu Liège'i piiskop Johann III.

Baieri-Straubingi hertsogid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast järglusvõitlust Jacoba ja tema onu Johanni vahel jaotati Baieri-Straubing Baieri-Ingolstadti, Baieri-Landshuti ja Baieri-Müncheni vahel.