Bad Sankt Leonhard im Lavanttal

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Bad Sankt Leonhard im Lavanttal
Bad St Leonhard i Lavanttal.JPG
Vaade üle Bad Sankt Leonhardi
Vapp

Pindala 112 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 4375 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 46° 58′ N, 14° 48′ E
Bad Sankt Leonhard im Lavanttal im Bezirk WO.png
Asend Wolfsbergi ringkonnas
Bad Sankt Leonhard im Lavanttal (Austria)
Bad Sankt Leonhard im Lavanttal

Bad Sankt Leonhard im Lavanttal (sloveeni: Sveti Lenart v Labotu) on kuurortlinn Austria Kärnteni liidumaa Wolfsbergi ringkonnas.

Omavalitsus asub ülemises Lavanti jõe orus (Lavanttal) Wolfsbergist põhja pool. Omavalitsuse osad on Erzberg, Görlitzen, Kliening, Bad Sankt Leonhard, Schiefling, Schönberg, Theißing ja Twimberg.

Bad Sankt Leonhardil on juurdepääs Süd Autobahnile (A2). Lavanti viadukt üle oru avati 1986. aastal; kõrgusega 165 m on see kõrguselt teine sild Austrias.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Püha Leonhardi kirik

Piirkond oli asustatud juba antiikajal, kui Rooma tee viis läbi Lavanttali üles Obdachi sadula kurule ja Muri orgu tänapäeva Ülem-Steiermargis. 11. sajandil läänistas keiser Heinrich II ümberkaudsed Kärnteni valdused Bambergi piiskoppidele.

Esimene Leonhardile pühendatud kabel pühitseti piiskop Otto (1102–1139) ametiajal. Tema järeltulijad püstitasid nende valduste kaitsmiseks ka Gomarni lossi, peamiselt rivaalitsevate Lavanti piiskoppide eest, kes elasid lähedalasuvas Twimbergi lossis. Asulat kabeli all on esmakordselt mainitud 1278. aasta dokumendis, selle kodanikud said linnaõiguse juba 1311. aastaks, ajal, kui püstitati gooti stiilis kihelkonnakirik.

15. sajandil muutus piirkonnas tavaliseks kulla ja hõbeda kaevandamine, mida juhtis Fuggerite kaupmeheperekond Augsburgist. Samuti sai Sankt Leonhard tuntuks oma mineraalveeallikate (Preblauer) poolest; allikaid on 1538. aastal maininud arst Paracelsus. Bambergi piiskopid müüsid valduse 1759. aastal lõpuks Habsburgist keisrinna Maria Theresiale. Sankt Leonhard sai ametliku kuurortlinna staatuse (Bad) 1935. aastal.

Ülemaailmse majanduskriisi ajal 1930. aastatel müüdi mitu kihelkonnakiriku keskaegset vitraažakent ja need on nüüd The Cloisters muuseumi väljapanekus New Yorgis.

Raekoda

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]