Bad Sankt Leonhard im Lavanttal

Bad Sankt Leonhard im Lavanttal
	Vaade üle Bad Sankt Leonhardi
Pindala	112 km²
Elanikke	4375 (1.01.2018)
Koordinaadid	46° 58′ N, 14° 48′ E
	Asend Wolfsbergi ringkonnas

Bad Sankt Leonhard im Lavanttal (sloveeni: Sveti Lenart v Labotu) on kuurortlinn Austria Kärnteni liidumaa Wolfsbergi ringkonnas.

Omavalitsus asub ülemises Lavanti jõe orus (Lavanttal) Wolfsbergist põhja pool. Omavalitsuse osad on Erzberg, Görlitzen, Kliening, Bad Sankt Leonhard, Schiefling, Schönberg, Theißing ja Twimberg.

Bad Sankt Leonhardil on juurdepääs Süd Autobahnile (A2). Lavanti viadukt üle oru avati 1986. aastal; kõrgusega 165 m on see kõrguselt teine sild Austrias.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkond oli asustatud juba antiikajal, kui Rooma tee viis läbi Lavanttali üles Obdachi sadula kurule ja Muri orgu tänapäeva Ülem-Steiermargis. 11. sajandil läänistas keiser Heinrich II ümberkaudsed Kärnteni valdused Bambergi piiskoppidele.

Esimene Leonhardile pühitsetud kabel pühitseti piiskop Otto (1102–1139) ametiajal. Tema järeltulijad püstitasid nende valduste kaitsmiseks ka Gomarni lossi, peamiselt rivaalitsevate Lavanti piiskoppide eest, kes elasid lähedalasuvas Twimbergi lossis. Asulat kabeli all on esmamainitud 1278. aasta dokumendis, selle kodanikud said linnaõiguse juba 1311. aastaks, ajal, kui püstitati gooti stiilis kihelkonnakirik.

15. sajandil muutus piirkonnas tavaliseks kulla ja hõbeda kaevandamine, mida juhtis Fuggerite kaupmeheperekond Augsburgist. Samuti sai Sankt Leonhard tuntuks oma mineraalveeallikate (Preblauer) poolest; allikaid on 1538. aastal maininud arst Paracelsus. Bambergi piiskopid müüsid valduse 1759. aastal lõpuks Habsburgist keisrinna Maria Theresiale. Sankt Leonhard sai ametliku kuurortlinna staatuse (Bad) 1935. aastal.

Ülemaailmse majanduskriisi ajal 1930. aastatel müüdi mitu kihelkonnakiriku keskaegset vitraažakent ja need on nüüd The Cloisters muuseumi väljapanekus New Yorgis.