Babüloni protsessioonitee

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Babüloni protsessioonitänav)

Babüloni protsessioonitee (ka Babüloni protsessioonitänav või Aibur-šabu[1]) oli Uus-Babüloonia riigi pealinnas Babülonis tähtsaim tänav, ehitatud peajumal Marduki austamiseks.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Babüloni kaart, kus on tähistatud olulisemad ehitised, sealhulgas protsessioonitee

Protsessioonitänav ei olnud ehitatud liikluseks (seda oli ta teises järjekorras), vaid see oli protsessioonitee Marduki austamiseks[1]. Tee kulges Eufratiga paralleelselt Marduki templi ja tsikuraadikompleksi juurde, kohe Ištari väravast läbimisel tuli mööduda paremale jäävast kuningalossist.

Tänav oli ka kindluste osa. Paremal ja vasakul tõkestasid vaadet tänavat piiravad kõrged, seitsme meetri paksused kindlusemüürid. Sellisel kujul ulatus tänav eelkindlustusest kuni Ištari väravani. Iga vaenlane, kes tahtis tungida linna, pidi liikuma seda tänavat mööda, kuid sel juhul muutus Aibur-šabu talle surmateeks.[1]

Sillutis[muuda | muuda lähteteksti]

Babüloni protsessioonitee läbilõige

Ištari väravaid läbiv tänav oli kõige esinduslikuma kujundusega ja ühtlasi kõige laiem, sillutatud 7,5 meetri laiuselt[2] kiviplaatide ja tellistega[3]. Tänava laius oli 23 meetrit[1].

Teekate oli tehtud järgmiselt: loodusliku asfaldiga ülevalatud telliskivikihile paigaldati tänava keskel ruudukujulised lubjakiviplaadid (külje pikkus 1 meeter), tänava servadel paigaldati poole väiksemad plaadid, viirutatud punase ja valge inkrustatsiooniga. Kõik liitekohad olid üle valatud asfaldiga, aga iga kivi allküljel oli raidkirjaline tekst, mis teatas, et Nebukadnetsar, Babüloonia kuningas, oli sillutanud Aibur-šabu šadukiviplaatidega peajumal Marduki protsessiooni jaoks.[1]

Dekoor[muuda | muuda lähteteksti]

Lõvikujutisega bareljeef Babüloni protsessioonitee külgseina friisilt. Pergamoni muuseum, Berliin
Lõvkujutisega bareljeefid Babüloni protsessioonitee külgseinte friisidelt. Pergamoni muuseum, Berliin

Tänavat piiravad telliskivimüürseinad olid kaunistatud madalal asuva friisiga, mis paigaldati värvilise glasuuriga kaetud madalreljeeftelliskividest. Kujutatud oli ainult üht liiki pühasid loomijumalanna Ištari lõvisid. Viimased olid kujutatud laialt avatud hambuliste lõugadega ja lehvivate kollaste või punaste lakkadega. Kokku oli müüridel 120 lõvi ja lõvide ähvardav poos pidi sissetungijale muljet avaldama. Mõju võimendas tolleaegne uskumus, et muinasjutuolendid ja kurjad vaimud eksisteerivad reaalsuses ka tegelikult.[1] Lõvide valgeid või kollaseid reljeefe helesinisel või tumesilisel taustal ilmestavad mustervööndid friisi üla- ja alaservas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 C. W. Ceram. Jumalad, hauakambrid, õpetlased. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, lk 290–293
  2. Paul Härmson. Linnad läbi aegade. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1984, lk 26
  3. Ishtar Gate Encyclopedia Britannica (inglise)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]