Belgia

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt BEL)
Jump to navigation Jump to search
Belgia Kuningriik
hollandi Koninkrijk België
prantsuse Royaume de Belgique
saksa Königreich Belgien
Belgia lipp Belgia vapp
Belgia lipp Belgia vapp
Belgia asendikaart
Riigihümn Brabançonne
Pealinn Brüssel
Pindala 30 528 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel(ed) hollandi, prantsuse ja saksa
Rahvaarv 11 372 068 (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 372,5 in/km²
Kuningas Philippe I
Peaminister Charles Michel
Iseseisvus 4. oktoober 1830
SKT 492,681 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 40 324 $ (2015)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .be
ROK-i kood BEL
Telefonikood 32

Belgia, ametlikult Belgia Kuningriik, on riik Lääne-Euroopas. Selle naabriks on Holland põhja pool ja Saksamaa idas, Luksemburg ja Prantsusmaa lõunas, ning Põhjameri põhjas ja läänes.

Belgia pindala on 30 688 km² ja rahvaarv on 11,4 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on Brüssel; teised suuremad linnad on Antwerpen, Gent, Charleroi ja Liège.

Belgia on parlamentaarse süsteemiga föderaalne konstitutsiooniline monarhia. Selle institutsiooniline ülesehitus on keerukas ja on struktureeritud regionaalsetel ja keelelistel kaalutlustel. Belgia on jagatud kolmeks kõrge autonoomiaga kommuuniks.[4] Flaami regioon põhja pool, Valloonia lõunas ja Brüsseli pealinnaregioon. Brüssel on väikseim ja kõige tihedamini asustatud regioon, samuti rikkaim regioon SKP järgi.

Belgia on koduks kahele suuremale keelegrupile või kommuunile: Hollandikeelne Flandria, mis hõlmab 59 % rahvastikust ja prantsuskeelne Valloonia, mis hõlmab 40% rahvastikust. Väike Saksa keelt kõnelev kommuun, mille suuruseks on umbkaudu 1%, asub Ida Kantoonides.[5]

Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigist, mis koosnes Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.

Belgia on üks Euroopa Liidu asutajariikidest ja liige aastast 1957. Belgia on NATO üks asutajariikidest ja organisatsiooni liige.

Poliitiline süsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Belgia kuningas Philipp ja kuninganna Mathilde
Belgia parlament Brüsselis.

Belgia on föderaalriik ja konstitutsiooniline monarhia, mis koosneb kommuunidest ja regioonidest, millel on peale peavalitsuse ka omaenda föderaalsed valitsused. Kommuunid on: Flandersi kommuun, Prantsuse kommuun ja Saksa keelt kõnelev kommuun. Belgias olevad regioonid on: Flandersi regioon, Valloonia regioon ja Brüsseli regioon. Belgias on neli keeleregiooni: Hollandi keelt kõnelev regioon, prantsuse keelt kõnelev regioon, kahekeelne Brüsseli regioon ja saksakeelne regioon.

Belgia praegune kuningas on Kuningas Philippe VII, ametliku tiitliga "Tema majesteet Belglaste kuningas".[6]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Belgia ajalugu

Reini jõest lõunas asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud, lõuna pool aga gaulid, kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega. Keskajal olid Põhjamere ääres Madalmaad, Calais'st põhja pool Saksamaa erinevate vürstiriikide ja piiskopkondade osa (Ost-Fryslan) ning kuulus Brabanti ja Burgundia hertsogi ja Saksa Rahva Püha Rooma Riigi valduste hulka.

14. ja 15. sajandil omandasid Burgundia hertsogid Philippe Julge ja Charles Südi abielude kaudu Flandria (Belgia) ja Hollandi (Burgundia Madalmaad).

Saksa kuningas Karl V järglased ei suutnud friislasi ja Gelderseni maid alistada ja maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles Habsburgide dünastia esindajad 1540. aastal.

16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: Flandrias ja Brabantis, oli arenenud manufaktuuritööstus.

Pärast Madalmaadel toimunud Felipe II vastast Madalmaade ülestõusu, eraldus Madalmaade põhjaosa Lõuna-Madalmaadest, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed protestantlikud provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses katoliku Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 26. juulil 1581 kuulutati välja Hollandi Vabariik. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust Oranje Mauritz, 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks Kolmekümneaastane sõja lõpetanud Vestfaali rahuga. Pärast Kaheksakümneaastast sõda (15681648) saavutas Holland lõpliku iseseisvuse.

Lõuna-Madalmaad valitsesid aga Hispaania Habsburgid (1579–1713) ja Austria Habsburgid (1713–1794) ning Napoleon I annekteeris alad (1794–1815) Prantsuse revolutsioonisõdades.

Napoleoni sõdade lõpu järel võitjariikide korraldatud 1815. aasta Viini kongressi otsusega liideti Holland ja Lõuna-Madalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, kuhu kuningas Willem I tuli Oranje-Nassau dünastiast. Madalmaade ühendatud kuningriik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik moodustasid Oranje-Nassau dünastia võimu all personaaluniooni.

1830. aasta Belgia revolutsiooni tulemusel pürgisid belglased iseseisvusele Madalmaade ühendatud kuningriigist. 21. juulil 1831. aastal sai Léopold I, Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast esimeseks Belgia kuningaks. 2. augustil tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid 1839 sõlmisid 2 riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust.

Suurbritannia maadeuurija Henry Morton Stanley retked Kongo alal olid äratanud belglaste kuninga Léopold II huvi Kesk-Aafrika vastu. Aastal 1876 korraldas kuningas Léopold II Brüsselis geograafiaalase konverentsi, kuhu kutsus kokku geograafe, filantroope ja valitsejaid kogu Euroopast. Tal õnnestus osalejaid veenda, et tuleb luua Rahvusvaheline Aafrika Ühing (International African Association), millest sai tegelikult Léopoldi tööriist Kongo allutamisel.

Next.svg Pikemalt artiklis Kongo Vaba Riik

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[7]

SKP jaotumine
sektoritesse[7]
(2009)
Sektor Osakaal
Põllumajandus
0,6%
Tööstus
22%
Teenindus
77,4%
Tööjõu jaotumine sektoritesse[7]
(2007)
Sektor Osakaal
Põllumajandus
2%
Tööstus
25%
Teenindus
73%

Eksport[muuda | muuda lähteteksti]

Belgia suurimad ekspordiartiklid on[7]

  • masinad ja varustus
  • kemikaalid
  • viimistletud teemandid
  • metall ja metallitooted
  • toidukaubad

Belgia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 19,58%, Prantsusmaa 17,71%, Holland 11,84%, Suurbritannia 7,21%, Ameerika Ühendriigid 5,37%, Itaalia 4,77% (2009).[7]

Import[muuda | muuda lähteteksti]

Belgia suurimad impordiartiklid on[7]

  • toorained
  • masinad ja varustus
  • kemikaalid
  • teemandid
  • ravimid
  • toidukaubad
  • transpordivarustus
  • õlitooted

Belgia tähtsaimad impordipartnerid on Holland 17,93%, Saksamaa 17,14%, Prantsusmaa 11,69%, Iirimaa 6,26%, Ameerika Ühendriigid 5,74%, Suurbritannia 5,07%, Hiina 4,09% (2009).[7]

Demograafia[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta 31. detsembri seisuga elas Belgias 11 071 483 inimest[8]. 97% elanikkonnast elab linnades.[7]

Sündimuskordaja on 10,1 promilli ja suremuskordaja 10,5 promilli (2010. aasta seisuga).[7]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonnad:
 ■Flandria / hollandikeelne ala
 ■Brüssel / mõlemad keeled
 ■Valloonia / prantsuse- ja saksakeelne ala

Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks, mis omakorda jagunevad 589 vallaks.

Piirkond Pealinn Pindala Rahvaarv[9]
(2006)
Rahvastikutihedus
(in/km2)
Flandria Flandria Brüssel 13 522 km2 6 078 600
442/km2
Valloonia Valloonia Namur 16 844 km2 3 413 978
199/km2
Pealinna Brüsseli piirkond Pealinna Brüsseli piirkond
161 km2 1 018 804
6 238/km2

Provintsid[muuda | muuda lähteteksti]

Belgial on 10 provintsi:

^Pealinna Brüsseli piirkond (1) provintside hulka ei kuulu.

Ringkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Belgia jaguneb 43 haldusringkonnaks ja 27 kohturingkonnaks.

Suuremad linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Jrk Linn Provints Elanike arv[10]
1 Brüssel - 1 019 022
2 Antwerpen Antwerpen 459 805
3 Gent Ida-Flandria 231 493
4 Charleroi Hainaut 200 132
5 Liège Liège'i provints 182 597
6 Brugge Lääne-Flandria 116 709
7 Namur Namur 106 284
8 Leuven Flaami Brabant 92 892
9 Mons Hainaut 91 277
10 Aalst Ida-Flandria 77 534

Meedia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Belgia meediasüsteem

Kuna Belgias kehtivad ametliku riigikeelena nii hollandi, prantsuse kui ka saksa keel, on ka kogu Belgia meediasüsteem üles ehitatud kolmekeelsena.

Belgias on 21 tasulist päevalehte, millest kõige suurema trükiarvuga hollandikeelne ajaleht on De Standaard ja prantsuskeelne Le Soir.

Belgias on 25 telekanalit. Flandrias on kõige populaarsem telekanal Een, mille vaadatavus oli 2008. aastal 31,7%. Valloonias on kõige vaadatum RTL-TVI (19,3%).


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. World Bank'i andmebaas, vaadatud 8.04.2019.
  2. World Bank'i andmebaas, vaadatud 17.10.2018.
  3. http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD
  4. Robert Pateman, Mark Elliott (2006). Belgium. Benchmark Books. p. 27.
  5. Leclerc, Jacques (18. jaanuar 2007). "Belgique • België • Belgien—Région de Bruxelles-Capitale • Brussels Hoofdstedelijk Gewest". L'aménagement linguistique dans le monde (French keeles). Host: Trésor de la langue française au Québec (TLFQ), Université Laval, Quebec. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.06.2007. Vaadatud 18.06.2007. "C'est une région officiellement bilingue formant au centre du pays une enclave dans la province du Brabant flamand (Vlaams Brabant)" 
    *"About Belgium". Belgian Federal Public Service (ministry) / Embassy of Belgium in the Republic of Korea. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.10.2008. Vaadatud 21.06.2007. "the Brussels-Capital Region is an enclave of 162 km2 within the Flemish region." 
    *"Flanders (administrative region)". Microsoft Encarta Online Encyclopedia. Microsoft. 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 31.10.2009. Vaadatud 21.06.2007. "The capital of Belgium, Brussels, is an enclave within Flanders." 
    *McMillan, Eric (oktoober 1999). "The FIT Invasions of Mons". Capital translator, Newsletter of the NCATA, Vol. 21, No. 7, p. 1. National Capital Area Chapter of the American Translators Association (NCATA). Originaali arhiivikoopia seisuga 26.06.2007. Vaadatud 21.06.2007. "The country is divided into three autonomous regions: Dutch-speaking Flanders in the north, mostly French-speaking Brussels in the center as an enclave within Flanders and French-speaking Wallonia in the south, including the German-speaking Cantons de l'Est." 
    *Van de Walle, Steven. "Language Facilities in the Brussels Periphery". KULeuven—Leuvens Universitair Dienstencentrum voor Informatica en Telematica. Originaali arhiivikoopia seisuga 31.10.2009. Vaadatud 21.06.2007. "Brussels is a kind of enclave within Flanders—it has no direct link with Wallonia." 
  6. [1]
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 7,7 7,8 cia factbook välja otsitud 5.01.11
  8. Le cap des 11 millions d'habitants a été dépassé en Belgique, rtbf.be, 6 janvier 2012. Vaadatud 2012-09-04
  9. statbel.fgov.be vaadatud 22.01.11
  10. geonames.org vaadatud 18.04.11