Avalikult Rail Balticust
Avalikult Rail Balticust (ametlik nimi Mittetulundusühing ARB) on kodanikuühendus, mis on registreeritud Eesti Äriregistris mittetulundusühinguna ja koondab arutelu Rail Balticu projekti ümber.[1]
Eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti saab mõistliku ja otstarbeka raudteeühenduse Euroopaga.
- Raudtee paikneb elukeskkonda kõige vähem kahjustavas asukohas.
- Raudtee planeerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on arvestatud regionaalhuvidega.
- Raudtee planeerimine on teaduspõhine, kogukondi sisuliselt kaasav, aus ja läbipaistev.
- Raudtee rajamise ja kasutamisega tekkivad kahjud kompenseeritakse õiglaselt.
Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Pressikonverents 6.11.2013[2] ja petitsioonid aastal 2013[3].
Rail Balticu AECOM-i läbi viidud tasuvusanalüüsi kriitika koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastusega[4].
ARB pressikonverents "Rail Baltic: konfliktne ideaal" 13.10.2015.[5]
Avaliku arvamuse küsitlus septembris 2016.[6]
2016. aastal sündis ARB-st sõltumatult avaliku elu tegelaste algatatud ühispöördumine, nn "101 kiri".
Riigikogus toimus Rail Balticu teema käsitlemine olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Riigikogu aruteluga samal päeval ilmus koostöös MTÜ-ga ARB ajaleht "Avalik Eesti".
Petitsioon "Balti riikide vahelise Rail Balticu lepingu allkirjastamine 31. jaanuaril on praegusel kujul lubamatu!" kogus 5 päevaga 3194 allkirja.[7][8]
Konverents "Rail Balticu analüüsi uued tulemused" 8.6.2017.[9]
Ärajäänud kohtumine RB Rail AS peakontoris 18.09.2017.[10]
Suuremad vead Rail Baltica tasuvusanalüüsis koos RB Raili ja EY kommentaaridega Priit Humala, Karli Lamboti, Illimar Pauli ja Raul Vibo sõnul on Rail Balticu (RB) tasuvusuuringus mitu olulist viga, mille arvesse võtmisel vähenevad RB kogutulud 4,1 miljardi euro võrra ning seetõttu ei ole RB isegi sotsiaalmajanduslikult tasuv, vaid on Balti riikidele kahjulik ega vasta ELi kaasrahastamise nõuetele. Priit Humal esitles 16. jaanuaril 2018 Tallinna Keskraamatukogus toimunud pressikonverentsil avalikkusele 73 lehekülje pikkust dokumenti, kus väidetakse, et heitenormide ja veoautode kütusetarbimisega manipuleerides on kunstlikult suurendatud RB sotsiaalmajanduslikku kasu. Samuti toovad kriitikud välja, et EY tasuvusuuringus ei käsitleta raudtee ehitamise ajal tekkivate keskkonnamõjude ega raudtee talumisega seotud väliskulusid. Ühtlasi rõhutavad nad, et tasuvusuuringu juhendi kohaselt tuleb „kõik (tasuvusuuringus kasutatud) andmed ja allikad teha hõlpsasti kättesaadavaks”, kuid hoolimata sagedastest taotlustest ei ole avalikustatud ühtegi EY uuringus kasutatud arvutuskäiku ning hulk seal viidatud allikaid ei ole endiselt avalikud. Humala, Lamboti, Pauli ja Vibo koostatud analüüs on täiendatud kujul välja antud ka 82 lehekülje pikkuse raamatuna.[11]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Liikumine sai alguse 2013. aastal Rail Balticu maakonnaplaneeringute avalikel aruteludel ja registreeriti[12] MTÜ-na, nimekandega MITTETULUNDUSÜHING ARB, registrikoodiga 80365715[12] 15. jaanuaril 2014.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kõiv, Henri 2017. Kodanikuaktivismi taassünd? Metsad, loomad ja Rail Baltic. Vikerkaar nr 5, 2017. Vt.
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2016. Vaadatud 30. oktoobril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=52
- ↑ http://avalikultrailbalticust.ee/aecom
- ↑ http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=828
- ↑ http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=832
- ↑ https://rahvaalgatus.ee/initiatives/dbe5cd08-afe1-47fd-aac6-6abb8e1f24ea/vote
- ↑ https://majandus24.postimees.ee/3997721/rail-balticu-vastu-anti-ligi-3200-allkirja
- ↑ http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=856
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. november 2017. Vaadatud 30. oktoobril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=879
- ↑ 12,0 12,1 Äriregistri teabesüsteem. Päring registrikoodi 80365715 järgi.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Mittetulundusühingu ja kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust koduleht
- "Indrek Grusdam: Rail Baltic - kus on tõde?", 29.05.2014, delfi.ee
- "Priit Humal: viis müüti Rail Balticust", 19.06.2014, postimees.ee
- Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus 30.12.2016 nr 2.1.-1/16/2099 MTÜ ARB/Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus 20.02.2017 nr 2.1.-3/17/55 MTÜ ARB/Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus ja ettekirjutus 26.06.2017 nr 2.1.-3/17/952 MTÜ ARB/Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
- Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus ja ettekirjutus 25.08.2017 nr 2.1.-3/17/1516 MTÜ ARB/Riigikantselei
- Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus ja ettekirjutus 25.08.2017 nr 2.1.-3/17/1534 MTÜ ARB/Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- "MKM: MTÜ Avalikult Rail Balticust on infot küsinud, kuid pole leidnud võimalust seda vastu võtta", 25.08.2017, ärileht.ee (arileht.delfi.ee).
- "VIDEO: MTÜ Avalikult Rail Balticust delegatsioon visati Rail Balticu peakontorist kohtumiselt välja", 18.09.2017, objektiiv.ee.
- "Loe läbi musta tindi: MKM saatis Rail Balticu kriitikutele täielikult tsenseeritud dokumendid", 04.10.2017, ärileht.ee (arileht.delfi.ee).
- "Talvik nõuab Rail Balticu tsenseeritud dokumente: kuidas ohustab avalik ja läbipaistev asjaajamine Eesti suhtlust Läti ja Leeduga?", 09.10.2017, ärileht.ee (arileht.delfi.ee).
- "Simson: head suhted Läti ja Leeduga kaaluvad üle Rail Balticu "salastatud" info avalikustamise", 25.10.2017, ärileht.ee (arileht.delfi.ee).