Auto-Tanki rügement

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Auto-Tankirügement)
Jump to navigation Jump to search
Auto-Tankide Divisjon (1923–1928)
Auto-Tanki rügement (1928–1940)
Tegev 1923 – 1940
Riik Eesti Eesti
Kuuluvus Eesti Rahvavägi
Eesti sõjavägi
Liik Soomusvägi
Suurus divisjon/rügement
Ülemad
Praegune ülem Mart Tuisk
Auto-Tankirügemendi sõdurid 1936. aastal.
Auto-Tankirügemendi sõdurid 1936. aastal tankiga Renault FT 17.

Auto-tanki rügement (ka: Auto-tankirügement) oli Eesti Rahvaväe ja Eesti sõjaväe soomusvägede väeosa, 31. septembrist 1928 kuni 1. oktoobrini 1940.

Rügement formeeriti Auto-Tanki Divisjonist (Auto-Tankide Divisjon) 1928. aastal üldise sõjaväereformi raames, samal ajal kui Soomusrongide brigaad jagati kaheks rügemendiks ja formeeriti ka auto-tankidivisjon. Formeerimise ajal kuulus rügementi 22 soomusautot, 12 kergetanki Renault FT-17 ja 4 rasketanki Mark V ("Päälik", "Uku", "Vahtula" ja "Valdaja"). AT Rügement allutati 3. Diviisile.

Juhid ja organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemad[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna rügement oli Eesti Vabariigi suurim soomusväeosa, asetsesid selle üksused üle Eesti laiali. Pärast formeerimist oli Auto-Tankirügemendi koosseis asukohad järgmised:

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti tankivägede aluseks oli 1919. aastal Inglismaa poolt Nikolai Judenitši Loodearmeele antud 6 Mark V ja 3 Renault FT-17 tankist. Rasketankid saabusid Londonist Tallinna 1919. aasta augustis-septembris ning ühendatuna tankidivisjoni jõudsid osaleda 1919. aasta sügispealetungis Petrogradile. FT-17 laaditi maha 17. oktoobril 1919 Tallinna sadamas ja 20. oktoobril jõudsid nad omal jõul Narva, kus neile moodustati Vene-prantsuse segameeskonnad prantsuse leitnandi juhtimisel, tankid osalesid 24.–25. oktoobril Gattšina vallutamises. Pärast pealetungi ebaõnnestumist taganesid Loodearmee väed Narva, kuhu koondati ka tankid, ja 18. novembril 1919 viidi nad üle Tallinna. Pärast Vabadussõja lõppu anti tankid Mark V üle Eesti (4) ja Läti (2) sõjaväele.

Iseseisev Auto-Tankidivisjon formeeriti 1923. aasta augustis, samal ajal kui Soomusrongide brigaad jagati kaheks rügemendiks ja formeeriti ka auto-tankidivisjon.

14. mail 1931 ilmus rügementi Georg Valter, kes levitas kaitseväelaste seas lendlehti, kus Valter kuulutas end Eesti riigi valitsejaks ja kutsus sõdureid ilmuma täies varustuses 15. mai hommikul Eesti Panga ette, lubades seal neile palka maksta. Politseilisel juurdlusel selgus, et Georg Valter on vaimuhaige, kes kohtulikult haigeks tunnistatud ja korduvalt Seevaldis ravil olnud. Politsei lasi ta vabaks[3].

1934. aastal kanti oma vanuse tõttu tagavarapargi soomusautorühmast maha soomusauto "Vanapagan". PILT

7. veebruaril 1935 sai rügement juurde 6 tanketti TKS, millest moodustati 3. Lahingkompanii asukohaga Tallinnas.

Rügemendi likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aastal reorganiseeriti rügement ümber ja sellega jõuti lõpule 19. juunil 1940. 3. Lahingkompanii kaotati ja selle osa koosseisu lisati 1. Lahingkompaniile. 2. Lahingkompanii põhiosast moodustati aga Kergetankirühm.

Auto-tankirügement viidi üle Elvasse. Uueks rügemendiülemaks määrati kolonel Johannes-August Vellerind ja Kergetankirühma ülemaks Alfons Rebane.

Kui Punaarmee 1940. aastal Eesti okupeeris, saadeti Auto-Tankirügement laiali. Tankid anti Punaarmeele.

1992. aastal formeeriti Auto-Tankirügemendi asemele Kaitsejõudude Peastaabi Autokompanii.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]