Ausuurmeister




Ausuurmeister (inglise keeles Honorary Grandmaster) oli aastatel 1977–2003 males varasemate malesaavutuste eest antav aunimetus. Alates 2007. aastast on kaotatud erinevus suurmeistri ja ausuurmeistri vahel
Kokku on ausuurmeistri nimetuse pälvinud 31 maletajat.
Aunimetuse võttis kasutusele Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) 1977. aastal. Samal aastal said selle nimetuse neli rahvusvahelist meistrit: Julio Bolbochán, Esteban Canal, Borislav Milić ja Carlos Torre Repetto.
Neli aastat hiljem sai viienda maletajana ausuurmeistriks ameerika meister Arnold Denker (eluaastad 1914–2005), kelle parimaid saavutusi oli 1946. aastal tugevakoosseisulisel Groningeni turniiril 10.–12. koha jagamine).
Aunimetuse saanud aastatel 1982–1999[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1982–1999 said ausuurmeistri nimetuse 25 maletajat, sealhulgas kaks meistrit: inglise maletaja Harry Golombek (1911–1995) ja ameerika maletaja Arthur Dake (1910–2000) ning 23 rahvusvahelist meistrit. Golombek jagas esikohta Hastingsi maleturniiril aastavahetusel 1952/1953 ja Dake 1931. aastal rahvusvahelisel turniiril Antwerpenis.
Bogdan Śliwa, ausuurmeister (1987)
Rudolf Teschner, ausuurmeister (1992)
Enrico Paoli, ausuurmeister (1996)
Viimane ausuurmeister[muuda | muuda lähteteksti]
2003. aastal andis FIDE ausuurmeistri aunimetuse läti päritolu Ameerika Ühendriikide meister Elmārs Zemgalisile (1923–2014), kelle parimaks saavutuseks oli 1949. aastal esikoha jagamine Oldenburgi turniiril.
Nõukogude Liidu maletajad – ausuurmeistrid[muuda | muuda lähteteksti]
Nõukogude Liidu maletajatest anti aunimetus neljale rahvusvahelisele meistrile – 1983. aastal Vladimir Alatortsevile ja Aleksandr Konstantinopolskile ning 1987. aastal Vladimir Makogonovile ja Vladas Mikėnasele.
Põhjamaade maletajad – ausuurmeistrid[muuda | muuda lähteteksti]
Põhjamaade maletajaist on ausuurmeistri nimetuse saanud kaks rahvusvahelist meistrit: Rootsi maletaja Erik Lundin (1983) ja Soome maletaja Eero Böök (1984).
Ausuurmeistrite loend[muuda | muuda lähteteksti]
- 1977 - Julio Bolbochán, Esteban Canal, Borislav Milić, Carlos Torre Repetto
- 1981 - Arnold Denker
- 1982 - Lodewijk Prins, Raúl Sanguinetti
- 1983 - Vladimir Alatortsev, Alexander Konstantinopolsky, Erik Lundin
- 1984 - Eero Böök, Stojan Puc
- 1985 - Harry Golombek, Mario Monticelli, Jaroslav Šajtar
- 1986 - Arthur Dake, Theodor Ghițescu
- 1987 - Vladimir Makogonov, Vladas Mikėnas, Bogdan Śliwa
- 1988 - George Koltanowski
- 1990 - Andrija Fuderer, Rudolf Marić
- 1991 - Dragoljub Minić
- 1992 - Heinz Lehmann, Rudolf Teschner
- 1993 - Jonathan Penrose
- 1996 - Károly Honfi, Enrico Paoli
- 1999 - Péter Dely
- 2003 - Elmārs Zemgalis