Aukhaudade kultuur
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2025) |
Aukhaudade kultuur[1] ehk Jamna(ja) kultuur kestis hilisest vase-kiviajast kuni varase pronksiajani. Lõuna-Bugi, Dnestri ja Uurali jõe vahelisest Ponto-Kaspia stepist laiunud arheoloogilist kultuuri iseloomustasid enim süvendkambritega kurgaanid, ligikaudu aastaist 3300–2600 eKr.
Dnepri alamjooksul moodustas Mõhhailivka kultuur sellele eelnenud tuumikkultuuri umbes aastail 3600–3400 eKr.
Olemus
[muuda | muuda lähteteksti]Jamna kultuuri esindajad, kes pärinesid Kaukaasia ja Ida-Euroopa küttidest-korilastest segunenud Läänesteppide karjakasvatajatest, levitasid indoeuroopa algkeelt ning tegelesid ratsutamisega ja kasutasid veoloomadena oletamisi veiseid.[2][3][4] Tegu oli esimesena üle Kesk-Euroopa steppide reisida suutvate nomaadidega, mil tekkisid laialdased maismaa-kaubavõrgud. Nendega koos levisid põlluharimine ja ka kanepitarvitamine edasi Põhja- ja Lääne-Euroopasse.[5][6] Nad tegelesid lisaks kalapüügi, jahilkäimise, loomakasvatusega, kuid valmistasid ka keraamikat, töövahendeid, relvasid ning kärusid ja vankreid.
Rändrahva üle omas tavaliselt võimu pealikkond.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.agl.ut.ee/?p=754&utm_source=rss&utm_medium=rss&utm_campaign=kolleegiumi-aastakokkuvote
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. mai 2025. Vaadatud 26. augustil 2025.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.imelineajalugu.ee/lood/2024/03/10/maailma-esimene-ratsanik-leiti-ida-euroopast
- ↑ https://novaator.err.ee/1608377294/tanapaevaste-koduhobuste-eelkaijad-kodustati-pohja-kaukaasia-steppides
- ↑ https://eges-laanemaa.net.ee/uudised/teadlased-lukkavad-umber-lennart-meri-viie-tuhande-aasta-hupoteesi-eesti-postimees
- ↑ https://teadus.postimees.ee/3764955/laane-tsivilisatsiooni-asutajad-olid-muistsed-kanepidiilerid