Augusts Kirhenšteins
| Augusts Kirhenšteins | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
18. september 1872 Mazsalaca |
| Surmaaeg |
3. november 1963 (91-aastaselt) Riia |
| Autogramm | |
 | |
Augusts Kirhenšteins (18. september (vkj 6. september) 1872 Mazsalaca – 3. november 1963 Riia) oli läti mikrobioloog ja Nõukogude Liidu ning Läti NSV riigitegelane.
Augusts Kirhenšteins lõpetas 1902. aastal Tartu veterinaariinstituudi, seejärel töötas veterinaarina Valmieras ja Limbažis. Ta osales 1905. aasta revolutsioonilistes sündmustes ja oli sunnitud emigreeruma Šveitsi. Esimesest maailmasõjast võttis Augusts Kirhenšteins osa Serbia armee koosseisus.
1917. aastal pöördus Kirhenšteins Lätisse tagasi, ta teenis Läti armees kaptenina. 1919. aastast oli ta Läti Ülikooli dotsent ja 1923. aastast professor.
Pärast Läti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt määrati Augusts Kirhenšteins 20. juunil 1940 Stalini emissari Andrei Võšinski mahitusel Läti uue marionetliku valitsuse peaministriks. Sellel ametikohal oli ta kuni 25. augustini 1940. Lisaks oli Augusts Kirhenšteins 21. juulist 1940 kuni 25. augustini 1940 Läti presidendi kohusetäitja.[1]
25. augustist 1940 kuni 11. aprillini 1952 oli Augusts Kirhenšteins Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.[2] Ühtlasi oli ta aastatel 1941–1952 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja.
1941. aastal astus Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse. 1949. aastast oli Kirhenšteins Läti Kommunistliku Partei Keskkomitee liige, aastatel 1949–1952 Keskkomitee büroo liige.[3]
Aastatel 1946–1962 oli ta Läti NSV Teaduste Akadeemia Mikrobioloogia Instituudi direktor ja 1951–1958 Läti NSV Teaduste Akadeemia asepresident.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Augusts Kirhenšteins self.gutenberg.org
- ↑ Soviet republics. Latvian S.S.R. rulers.org
- ↑ Rīga : enciklopēdija. Rīga, 1988, lk. 357
- ↑ Kirhenšteins Augusts letonika.lv