Mine sisu juurde

Augustin Naber

Allikas: Vikipeedia

Augustin Naber (10. oktoober (vkj 26. september) 1910 Viljandi mõis8. august 1968)[1] oli Eesti NSV kohaliku võimu tegelane.

Ta sündis mõisamoonaka peres. Lõpetas 1927. aastal eksternina Halliste Algkooli. Aastatel 1931–1932 teenis ta Eesti sõjaväes. 1930. aastatel töötas ta luksepa- ja sepaõpilasena, ka juhutöölisena, aastatel 1936–1940 oli ta raudteetööline.[1]

Pärast juunipööret

[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aasta suvel pärast juunipööret oli ta lühikest aega miilits Abja vallas ja seejärel töötas NKVD Pärnumaa osakonnas. Sõja puhkedes astus 1941. aastal Pärnu hävituspataljoni. 1942. aastal mobiliseeriti ta Eesti rahvusväeossa, kuid 1944. aastal saadeti ta parteiaktiivi kooli Puškinis.[1]

1944. aasta sügisel oli Naber lühikest aega Viljandi linna täitevkomitee aseesimees, seejärel juhtis ta 1946. aastani EK(b)P Viljandimaa Komitee sõjalist osakonda, kust ta aga vabastati väikese hariduse ja vähese vene keele oskuse tõttu.[1]

Aastatel 1950–1954 juhtis ta Viljandi Taastamis- ja Remontkontorit. 1955. aastal võeti ta taas tööle EKP Viljandi rajoonikomiteesse (orgosakonna instruktor).[1]

Linnajuhina

[muuda | muuda lähteteksti]

10. märtsil 1955 valiti Viljandi Linna TSN Täitevkomitee esimeheks Hilda Arsenjeva ja aseesimeheks Augustin Naber. Kuna Arsenjeva Viljandisse oma tööpostile ei saabunudki, siis 26. mail peetud istungil teatas rajooni täitevkomitee esimees Karl Latserus: "Oleme teinud vea, et valisime Arsenjeva esimeheks, ta ei väärinud meie usaldust," ja tegi ettepaneku Arsenjeva ametist vabastada. Kõik kohalolnud 32 saadikut olid ettepaneku poolt. Seejärel tegi ta ettepaneku valida esimeheks Augustin Naber ja aseesimeheks Agnessa Troitskaja.[1]

Esimehe ametis püsis Naber kuni 1957. aastani. Hiljem töötas ta Viljandi asutustes partorgina.[1]

Augustin Naber suri 1968. aastal ja maeti Viljandi Metsakalmistule.[1]

  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 303–305