August Kubizek

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
August Kubizek (1907)

August Friedrich Kubizek (3. august 1888 Linz23. oktoober 1956 Eferding) oli austria muusik ja ametnik, Adolf Hitleri noorpõlvesõber.

August Kubizeki isa Michael Kubizek oli mööblipolsterdaja, ema Maria Kubizek oli koduperenaine. Kokku oli perekonnas neli last, kuid August Kubizeki kolm õde Maria, Therese ja Karoline surid juba varases lapsepõlves.

Kubizek tutvus Hitleriga 1904. aasta oktoobri lõpus või novembri algul. Nad said tuttavaks Linzi ooperiteatris. Nad mõlemad olid suured ooperihuvilised ja hindasid eriti kõrgelt Richard Wagneri ooperiloomingut.

August Kubizeki isa oleks tahtnud, et ta pojast oleks samuti saanud mööblipolsterdaja, kuid Hitler suutis Michaeli veenda, et ta poeg peaks muusikat õppima. Samuti ei soovitanud arst August Kubizekile mööblipolsterdaja ametit selle tervistkahjustava mõju tõttu.

1908. aasta veebruaris asusid Kubizek ja Hitler Viini elama. Nad üürisid kahe peale ühte tuba Stumpergassel Maria Zakreysi korteris. Kubizek asus õppima konservatooriumis. Tal oli õppetööga nii palju tegemist, et ta esialgu uskus, et Hitler õpib Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Alles mõni aeg hiljem sai ta teada, et Hitlerit sinna õppeasutusse vastu ei võetud.

21. juulil 1908 lahkus Kubizek Viinist vanemate juurde Linzi. Kuid ta oli esialgu Hitleriga veel kirja teel ühenduses. 16. septembril 1908 läks Kubizek lühiajalisse tegevteenistusse. Kui ta 20. novembril 1908 sõjaväeteenistusest Viini tagasi pöördus, siis avastas ta, et Hitler oli nende elukohast lahkunud. Korteriperenaine Maria Zakreys ei teadnud Hitleri uut elukohta. Kubizek pöördus Hitleri poolõe Angela Raubali poole, kuid ka tema ei teadnud Adolf Hitleri elukohta.

Kubizek lõpetas 1912. aastal konservatooriumi ja asus tööle Mariboris (tol ajal Marburg an der Drau) linnateatri teise kapellmeistrina. 1914. aastal läks ta tööle Klagenfurti linnateatri ooperidirigendiks.

1914. aastal abiellus August Kubizek Anna Funke'ga (1887–1976). Neil oli kolm poega: Augustin (19182009), Rudolf (1923) ja Karl Maria (19251995).

Aastatel 1914–1918 võttis Kubizek mobiliseerituna osa Esimesest maailmasõjast, 1915. aastal sai ta haavata.

Esimese maailmasõja järel oli Austrias muusikutel väga raske erialast tööd leida. Kubizek leidis tööd Eferdingi linna volikogusekretärina. Hiljem oli ta samas linnaameti juht. Töö kõrvalt tegeles ta ka muusikaga, asutas Eferdingis orkestri.

1923. aastal nägi ta raamatupoe vaateaknal ajakirja "Münchner Illustrietre" kaanel Hitleri pilti. Edaspidi jälgis ta ajakirjanduse vahendusel Hitleri tegevust. Kui Hitlerist sai 30. jaanuaril 1933 Saksamaa riigikantsler, siis kirjutas ta Hitlerile ja õnnitles teda. Mõni aeg hiljem sai Kubizek Hitlerilt 4. augustiga 1933 dateeritud kirja. Hitler kirjutas, et tore oli Kubizekist üle hulga aja kuulda, ning et võiks ju millalgi kokku saada, et vanu aegu meenutada. Hitleri ja Kubizeki taaskohtumine leidis aset aga alles 9. aprillil 1938 Linzis.

1939. aasta juuli lõpus kutsus Hitler Kubizeki Richard Wagneri festivalile Bayreuthis. 3. augustil 1939 kohtus Kubizek Hitleriga. Ka järgmisel aastal kutsuti Kubizek Baureuthi Wagneri festivalile. Tema viimane kohtumine Hitleriga oli 23. juulil 1940.

Natsionaalsotsialistlikusse Saksa Töölisparteisse astus Kubizek alles 1942. aastal.

Teise maailmasõja järel vahistati Kubizek okupatsioonivõimude poolt 1945. aasta detsembris.[1] Kubizeki hoiti kinni Glasenbachi sõjavangide laagris, kus teda ka korduvalt üle kuulati. Vangistusest vabanes Kubizek 8. aprillil 1947. 1953. aastal avaldas ta mälestusteraamatu "Adolf Hitler, mein Jugendfreund" ("Adolf Hitler, mu noorpõlvesõber").

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]