August Balder

Allikas: Vikipeedia
August Balder
Sündinud 25. oktoober 1891
Undla vald Kadrina kihelkond Virumaa
Surnud 26. september 1973 (81-aastaselt)
Tallinn
Teenistus Vene Keiserlik armee
Eesti Kaitsevägi
Auaste kolonel
Juhtinud Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja malevkond
1. Diviisi staabiülem
Kaitseliidu Peastaabi ülem
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Vabadusristi II liigi 3. järk
Kotkaristi III klassi teenetemärk (1934)
Valgetähe III klassi teenetemärk (1938)

August Balder VR II/3 (25. oktoober 1891 Puusepa talu Ridaküla lähedal, Kadrina kihelkond, Undla vald, Virumaa[1]26. september 1973 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane ja Kaitseliidu Peastaabi ülem (kolonel).

August Balder õppis Vanamõisa vallakoolis, Rakvere 3-klassilises linnakoolis[2] ja seejärel Nikolai (Gustav Adolfi) gümnaasiumis Tallinnas.[1]

Esimese maailmasõja ajal lõpetas Petrogradi 2. lipnikekooli 1915. aastal ja oli rooduülemana rindel, sai haavata.[1]

Eestis sai kapten August Balder 11. novembrist 1918 Kaitseliidu Viru maleva Kadrina (Undla ja Vohnja valla) kaitseliidu pealikuks ja oli ka Kadrina komandandiks. 1918. aasta lõpus Eesti vägede taganemislahingute ajal osales ta koos Nikolai Reegi 5. Jalaväepolguga ja Kadrina kaitseliitlastega Rägavere lahingus.

Vabadussõjas teenis 1. Jalaväepolgus ja pärast Rakvere vallutamist läks ohvitseride reservi; märtsikuu algul läkitati 1. jalaväepolku, kus teenis 7. roodu ülemana, jalaluurajate komando ülemana ja 5. roodu ülemana kuni Vabadussõja lõpuni. Kuulus ka 1919. aasta veebruaris vene sõjaväemäärustike eesti keelde tõlkimise komisjoni, mille eesistuja oli kapten Voldemar Koch ning liikmed leitnant J. Mühlbach, leitnant H. Tuksam ja alamkapten H. Rossländer. 1919. aasta detsembris osales Viru rindel 1. Jalaväepolgu 5. roodu rooduülemana Narva kaitselahingutes[3]. Teenistuse eest Vabadussõjas tunnustati A. Balderit Vabadusristi II liigi 3. järgu ordeniga[1]

1. oktoobril 1925 asus major August Balder õppima Kõrgemas Sõjakoolis. Tema lõputöö teema oli "Kaitseliidu ülesanded ja tähtsus riigikaitse seisukohalt".[1]

1927. aastast alates oli Balder Kaitseliidu teenistuses, sealhulgas aastail 19281939 oli Kaitseliidu Peastaabi õppe- ja spordiosakonna pealik. Selle kõrvalt oli ta aastail 19341939 Tallinna maleva Põhja malevkonna pealik ning korduvalt ka Kaitseliidu ülema ja Kaitseliidu Peastaabi ülema kohusetäitja.[1]

Novembris 1931 külastas Lodzi (Poolas)[4].

1937. aastal ülendati August Balder koloneliks. Tema artikleid ilmus ajakirjades Kaitse Kodu! ja Sõdur ning ta on koostanud Kaitseliidu väljaõppealaseid trükiseid, muu hulgas raamatu "Pealik lahingus" ja kaasautorina näiteks ka "Merekaitseliitlase käsiraamatu".[1]

Aastail 19391940 oli 1. diviisi staabiülem, veebruarist juunini 1940 aga Kaitseliidu Peastaabi ülem.[1]

Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal arreteeriti August Balder 29. juulil 1940. aastal, 23. aprillil 1941 mõistis NSV Liidu SARKi erinõupidamine talle Vene NFSV Krimimaalkoodeksi §58-4 ja 58-1a[5] süüdistusega kaheksa aastat vabaduskaotust, mille järel ta vabanes vangistusest.

Aastail 19611968 töötas A. Balder Eesti Põllumajandusprojektis maamõõtjana. Järgnevalt elas pensionärina Tallinnas, kus ta ka suri 26. septembril 1973.

August Balder on maetud Kadrina kalmistule.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Kolonel August Balder 120. Kaitseliidu pressiteade, 23. oktoober 2011.
  2. Rakveres kohaliku 3 - klasIsilise linnakooli löpetasivad, Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 93, 10 juuni 1910
  3. J. Saidlo, Läbimurre Mustjõe küla all 18. dets. 1919. a. ja selle likvideerimine., VABADUSSÕJA TÄHISTEL, AUGUST 1938 NR. 8 (23), lk 256
  4. Portreit photo [in:] "Łódź w Ilustracji", 1 XI 1931, no. 44, p. 5 ([1]).
  5. KÜÜDITATUD ARRETEERITUD TAPETUD, MEMENTO raamat nr 8/1, Tallinn, 2010, lk 252

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]