Augsburgi usurahu
Augsburgi usurahu oli 1555. aasta Saksa-Rooma Augsburgi riigipäeval Saksa kuninga Ferdinand I ja Saksa riigiseisuste poolt sõlmitud leping, mis lõpetas Saksa-Rooma riigis katoliiklaste ja protestantide vahelised sõjad ning kinnitas kirikumaade sekulariseerise ning tagas katoliiklaste ja protestantide õigused.
Augsburgi usurahu aktsepteeris lõpuks kahe erineva kristliku kiriku olemasolu. Saksa riigid jagunesid kahte rühma: katoliiklikud ja protestantlikud, luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks ning Augsburgi usurahu kehtestas reegli „kelle võim, selle usk“ (ladina k. Cuius regio, eius religio) - kelle maa, selle usk st. kui valitseja otsustas jääda katoliiklaseks, siis neil aladel kehtis ka katoliiklus ja vice versa. Vürstid ja valitsejad said otsustada, kas jääda vana katoliku kiriku juurde või järgida uut luterlikku usku. Luterlikud riigid olid katoliiklike riikidega võrdsetel alustel.
Rahulepingust jäeti välja teised usurühmad, mis tekkisid reformatsiooniga. Usuvabadus kehtis ainult Saksa valdustele, see tähendab Saksa-Rooma riigi vürstkondadele ja keiserlikele linnadele.
Augsburgi rahu kindlustas Saksa maadele pikka rahuperioodi, mis lõppes alles Kolmekümneaastase sõjaga 1618. aastal.