Augsburgi tänavakunst

See on B-klassi artikkel. Lisateabe saamiseks klõpsa siia.
Allikas: Vikipeedia
Augsburgi Švaabisein Haunstetteni linnaosas

Augsburgi tänavakunst (ka grafiti, grafiito) on Saksamaal Augsburgis valdavalt avalikus ruumis nähtav ja reeglina pinna omaniku loata loodud kunstiteos või sõnum.

2017. aastal tegutses Augsburgis hinnanguliselt 50 tänavakunstnikku.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jälgi grafitist leiab Augsburgist mitme sajandi tagant, nii on Augsburgi vanalinna Rotes Tor (ee k punane värav) piirkonna haigemajas leitud ja säilitatud märke grafitist.[2] Grafitit on linnas kasutatud ka näiteks raskustes leibkondadele majutuse kaotamise ning parklate tarvis majade lammutamise vastu protestimiseks 1979. aastal.[3]

Lubatud ja keelatud[muuda | muuda lähteteksti]

Video Die Bunten wildy stiilis teosest Augsburgi vanalinnas

Kuigi Augsburgis on tänavakunst selle vabas vormis keelatud ning tabatuid karistatakse karmide rahatrahvidega, äärmisel juhul ähvardab ka vangistus, on siiski linnas võimalik karistuskartuseta tänavakunstiga tegeleda. Selleks on rühmitus Die Bunten (ee k Kirevad, Värvilised või Kirjud) koostöös linnavalitsusega loonud 2010. aastal ettevõtmise Schwabenwand (ee k švaabisein) raames üle linna seitse punkti, kus saab legaalselt tänavakunsti luua.[4][1]

"Seinad" asuvad:

Tänavakunstikohtadele lisaks pakutakse igal aastal konkursi raames "stipendiume" ehk tasuta spreipurke, abi, visandiraamatut, mentorit jne oma teoste loomiseks.[6]

Video kesklinna Švaabiseinal tegutsevast kunstnikust

Lisaks teeb sama rühmitus koostööd linnale kuuluva linnamajandusettevõttega SWA (Stadtwerke Augsburg), mis korraldab Augsburgi ühistransporti, elektri- ja veevarustust. Alates 2012. aastast saab konkursi korras SWA-le kuuluvaid pumbajaamu ja elektrikappe värvida, tingimuseks on sealjuures teose seos SWA teenustega.[7][8]

Tänavakunsti loomiseks korraldatakse ka õppetubasid ja koolitusi.[9] Samuti valmib igal aastal toimuva Friedensfest festivali raames alates 2013. aastast suur seinamaaling.[10]

Lubatud tänavakunsti projektide, kohtade, õpitubade ja ürituste eesmärk on vähendada linnas keelatud tänavakunsti, kuid ka 2021. aastal (üheksa aastat pärast SWA projekti käivitamist ja 11 aastat pärast Švaabiseinade loomist) leitakse, et grafitit on tänavatel järjest rohkem ning tänavakunstnikud ei piirdu lubatud kohtades ja konkurssidel tegutsemisega.[1][11][12][13][14]

Avalik kunst või tänavakunst[muuda | muuda lähteteksti]

Eeltoodud näited jätavad mulje, et Augsburgis läheb tänavakunstil hästi, kuid siin võib vaielda, kas kureeritud, reeglitega piiratud ja ettemääratud sõnumiga teosed kuuluvad tänavakunsti või avaliku kunsti kategooriasse,[15] kuna nii Pferseeri tunneli, Friedensfesti seinamaalingute, SWA objektide kui ka Švaabiseinte projekti puhul peavad autorid püsima ettenähtud raamides – tunnelimaalingutel eeldati autoritelt sündsust, Friedensfest keskendub inimõigustele, SWA soovib oma tegevusega seotud teemade kujutamist ja ka Švaabiseinu haldav Die Bunten eeldavad autorilt kvaliteetset teost ja sobivust selle teose naabruses olevate teostega.[16][11][1][17]

Küll aga võivad need projektid anda võimaluse tänavakunstnikel karistuskartuseta harjutada ja vilumust suurendada, mis on samuti üks rühmituse Die Bunten eesmärke.[5]

Augsburgblume[muuda | muuda lähteteksti]

Linna üheks sümboliks kujunenud Augsburgblume vanalinnas

Augsburgi vastandlikku suhet tänavakunstiga iseloomustab Augsburgblume (ee k Augsburgi lill) juhtum: ajavahemikus 2010. aasta august kuni 2011. aasta detsember joonistas autor Berni McQueen linna seintele, tunnelitesse, postidele, sildadele, müüridele ja muudele pindadele ligi 470 lille. Kui autor viimaks tabati, määrati talle kümnete tuhandete eurode suurune trahv, teiste rikkumiste lisandudes pöörati see vangistuseks, mis hiljem leevendati siiski tingimisi vangistuseks ja ühiskondlikult kasulikuks tööks.[4][18]

Teos tekitas pahameelt paljudes kinnisvaraomanikes, linnavalitsuses ja linnaelanikes, kuid juba paar aastat hiljem kujunes lillest linna omamoodi sümbol, mida võis näha turistidele müüdavatel särkidel, turismikaartidel, kleepsudel. Linna turundusjuht leidis 2012. aastal, et lille sümbolina rakendamine muudab linna kuvandi jõuliseks, üllatavaks ja ebatavaliseks.[19] Selle lille kujundusega müüdi kohaliku pruulikoja Thorbräu õlut "Blümchen" (ee k Lilleke).[20][21]

Pärast tuntuse saavutamist hakkas autor pseudonüümi brnzn.optik all legaalseid suuri seinamaalinguid looma ning tegi ka koostööd rühmitusega Die Bunten, aga 2020. aastal tabati ta taas keelatud tänavakunsti tegemast ning mõisteti kolmeks aastaks vangi. Vabanes 2022. aasta sügisel ennetähtaegselt.[22][23]

Wuffelpuffelz[muuda | muuda lähteteksti]

Wuffelpuffelz Augsburgi ülikooli lähedal prügikastil

Wuffelpuffelz on karvane, suuresilmne, öökullisarnane olend, kelle kujutisega maalinguid ja kleepse leiab Augsburgist ja teistestki Saksamaa linnadest. Selle autor on Augsburgi tänavakunstnik Mista Sed.[24] Autor hakkaski sellist olendit joonistama, kuna on suur öökullisõber.[25] Mista Sed on tänavakunstiga tegelenud mitukümmend aastat ning on ka muude loomadega teoseid loonud, Wuffelpuffelze oli ta 2020. aastaks maalinud enam kui 700 korda, suurim neist on kaheksa meetrit kõrge ja viis meetrit lai.[24]

Augsburgi tänavakunsti vormid[muuda | muuda lähteteksti]

Augsburgi tänavakunstipilt on mitmekesine, tänavatel leiab kleepse, šablooniga tehtud teoseid (stencil), tag'e (stilistilisi autogramme), suuri seinamaalinguid näeb peamiselt tellimustöödena või ürituste raames looduna. Samuti on tänavatel esindatud lõngakunst (yarn bombing), plakatite kleepimine (paste up), ühe joonega joonistatud teoseid (one-liner), reklaamide rikkumisi (ad busting) ja väikestele kividele kirjutatud või joonistatud teoseid.[26][27][13]

Üritused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Friedensfest, mille käigus valmivad suured seinamaalingud[10]
  • Tunneli kaunistamise konkurss 2012. aastal Augsburgi rongijaama juures[17]
  • SWA konkursid elektrikappide ja pumbajaamade katmiseks[7]
  • Švaabiseina stipendium[6]
  • Rühmituse Die Bunten korraldatavad töötoad erinevate ürituste juures[9]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Augsburg bunt statt grau". Br.de. 10.8.2017. Vaadatud 15.10.2021.
  2. "Kulturpark Rotes Tor" (PDF). Augsburgi linn. 2005. Vaadatud 15.10.2021.
  3. Andrew Connor, Matt Eller, Alex Hoselton, Emily Jensen, Bernell Martin,Adam Nelson, Spencer Power, Melissa Thurmes, Alex Ubbelohde (sügis 2006). "From Rural to Urban: The Environmental History of Augsburg College, 1872-2005" (PDF). U.S. Environmental History. Vaadatud 15.10.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. 4,0 4,1 Stefan Mayr (2.4.2012). "Stadt der Blumen". Süddeutsche Zeitung. Vaadatud 15.10.2021.
  5. 5,0 5,1 "Schwabenwand". Die Bunten. Vaadatud 15.10.2021.
  6. 6,0 6,1 "Schwabenwand Stipendium 2021 Runde Zwei". Die Bunten. Vaadatud 15.10.2021.
  7. 7,0 7,1 "TEXTILE MOTIVE: DIE 50. GRAFFITI-STATION DER SWA STEHT AN DER PRINZSTRASSE. Das swa Graffiti-Projekt". Trendyone. 5.1.2021. Vaadatud 15.10.2021.
  8. "Magazinbeiträge zum Thema Graffiti". SWA. Vaadatud 15.10.2021.
  9. 9,0 9,1 "Workshops". Die Bunten. Vaadatud 15.10.2021.
  10. 10,0 10,1 "Mural". Friedensstadt Augsburg. Vaadatud 15.10.2021.
  11. 11,0 11,1 "DIE SWA GRAFFITI-CHALLENGE". AEV panther. 16.06.2020. Vaadatud 15.10.2021.
  12. Stefan Krog (12.10.2021). "Immer mehr Schmierereien: Hilft die Stadt künftig beim Entfernen von Graffiti?". Augsburger Allgemeine. Vaadatud 15.10.2021.
  13. 13,0 13,1 Virgo Siil (24.05.2019). "Eesti tudeng Saksamaal: sakslastele ei mahu pähe, kui pere kohta on vaid üks auto!". Delfi. Vaadatud 15.10.2021.
  14. Virgo Siil (17.06.2019). "Eesti vahetustudeng Augsburgis: meie virelevad teadlased võiks Saksamaa poole vaadata!". Delfi. Vaadatud 15.10.2021.
  15. Sirla (2017). "The impact of organized street art on self-authorized street art" (PDF). Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut. Vaadatud 18.10.2021.
  16. Ulrich Blanche (2015). "Street Art and related terms – discussion and working definition" (PDF). Heidelbergi ülikool. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 7.03.2021. Vaadatud 18.10.2021.
  17. 17,0 17,1 "Pferseer Unterführung wieder geöffnet". B4B Schwaben. 05.09.2012. Vaadatud 15.10.2021.
  18. Florian Eisele (2.2.2016). "Der Schöpfer der Augsburgblume muss ins Gefängnis". Augsburger Allgemeine. Vaadatud 15.10.2021.
  19. "Feature: Illegale Graffiti-Blume soll Augsburgs Wahrzeichen werden". DIE WELT (saksa). 3. juuli 2012. Vaadatud 15. jaanuaril 2023.
  20. Ina Marks (11.8.2018). "Blumenmaler: Augsburgblume war sein Glück und Unglück". Augsburger Allgemeine. Vaadatud 15.10.2021.
  21. "Thorbräu: Bier mit krimineller Geschichte". Feinerhopfen. 22.2.2018. Vaadatud 15.10.2021.
  22. "Augsburger Blumenmaler muss ein Jahr und zwei Monate in Haft". Süddeutsche Zeitung. 19.11.2020. Vaadatud 15.10.2021.
  23. Marks, Ina (15. oktoober 2022). "Blumenmaler Berni McQueen wieder in Freiheit: "Es hat bei mir Klick gemacht"". Augsburger Allgemeine (saksa). Vaadatud 4. jaanuaril 2023.
  24. 24,0 24,1 Helena Schactschabel (23.02.2016). "Die Wuffelpuffelz eines Augsburger Sprayers erobern ganz Deutschland". Augsburger Allgemeine. Vaadatud 18.10.2021.
  25. Michael Rädel (23.1.2018). "Interview: Mista Sed und seine Wuffelpuffelz". Männer. Vaadatud 18.10.2021.
  26. "STREET ART AND GRAFFITI WORDS – THE ULTIMATE GLOSSARY". Berlin Street art. 3.4.2018. Vaadatud 15.10.2021.
  27. Sascha Geldermann (26.4.2018). "Diese Graffiti-Werke machen Augsburg zum Kunstwerk". Augsburger Allgemeine. Vaadatud 15.10.2021.