Aubrey de Grey

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aubrey de Grey 2008. aastal

Aubrey David Nicholas Jasper de Grey (sündinud 20. aprillil 1963) on inglise gerontoloog, vananemise uurija.

Ta töötab biogerontoloogia alal ning uurib, kuidas regeneratiivse meditsiini abil vananemist peatada ja organismi noorendada. Selleks kavandab ta metoodikat nimega SENS. Ta on leidnud seitse molekulaarset ja rakulist vananemiskahjustust, mille peatamise teel saab tema arvates inimese eluiga oluliselt pikendada.

Ta sai 1985 Cambridge'i Ülikoolist bakalaureusekraadi arvutiteaduse alal ning 2000 doktorikraadi oma 1999 ilmunud raamatu eest.

Vaated[muuda | muuda lähteteksti]

Vananemine on ainevahetuse kõrvalmõjude kuhjumise tagajärg. Selle vältimiseks vajalikud alusteadmised on suurelt jaolt olemas, kuid tehnoloogia tuleb alles välja arendada. 2008. aastal ütles ta, et esimene inimene, kes elab tuhandeaastaseks, tema arvates tõenäoliselt praegu juba elab ning ta on võib-olla isegi 50- või 60-aastane.

Vanadust toetav transs (pro-aging trance) ehk vanadust toetav hoone (pro-aging edifice) on psühholoogiline strateegia vananemise õudusega toimetulekuks. Inimesed panevad end uskuma, et vananemine on vältimatu. Arvatakse, et elu pikendamine mitte ei lükka vanadust edasi, vaid pikendab seda (Tithonose viga).

Seitse vananemiskahjustust[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis SENS
  1. Vähki põhjustavad mutatsioonid kromosoomides:
    Need on vähki põhjustavad muutused rakutuuma DNA-s või sellega seonduvates valkudes. Teised mutatsioonid ja epimutatsioonid de Grey järgi tavalise eluaja jooksul vananemist ei tekita.
  2. Mutatsioonid mitokondrites:
    Mutatsioonid mitokondrite DNA-s võivad kahjustada raku toimimist. Need kiirendavad kaudselt vananemist.
  3. Rakusisesed agregaadid ehk rakusisene rämps:
    Valkude jt kasutuks muutunud või kahjulike ainete lagundamise produktid, mis ei ole seeditavad, kuhjuvad rakkude sisse. Sellega seostatakse ateroskleroosi, kollatähni degenereerumist ja kõiki neurodegeneratiivseid haigusi (sealhulgas Alzheimeri tõbe).
  4. Rakuvälised agregaadid ehk rakuväline rämps:
    Kahjulikku rämpsvalku võib kuhjuda väljaspool rakke. Üks näide on Alzheimeri tõve puhul täheldatavad seniilsed naastud.
  5. Rakkude kaotus:
    Mõned rakud ei ole asendatavad või asenduvad aeglasemalt, kui nad surevad. See põhjustab südame nõrgenemist, põhjustab Parkinsoni tõbe ning kahjustab immuunsüsteemi.
  6. Rakkude liig (rakuvananemine):
    Rakuvananemise puhul ei ole rakud enam võimelised jagunema, kuid ka ei sure ega lase teistel rakkudel jaguneda. Nad võivad ka näiteks eritada kahjulikke valke. On oletatud, et rakuvananemine on 2. tüüpi diabeedi põhjus või tagajärg.[1] Rakuvananemine põhjustab ka immuunvananemist.
  7. Rakkudevahelised valksidemed:
    Kudedes seovad rakke spetsiaalsed valgud. Kui siduvaid valke on liiga palju, kaotavad koed elastsuse. See põhjustab muu hulgas arterioskleroosi ja vanaeanägevust.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Warner, H.; Anderson, J.; Austad, S.; Bergamini, E.; Bredesen, D.; Butler, R.; Carnes, B. A.; Clark, B. F. C.; Cristofalo, V.; Faulkner, J.; Guarente, L.; Harrison, D. E.; Kirkwood, T.; Lithgow, G.; Martin, G.; Masoro, E.; Melov, S.; Miller, R. A.; Olshansky, S. J.; Partridge, L.; Pereira-Smith, O.; Perls, T.; Richardson, A.; Smith, J.; Von Zglinicki, T.; Wang, E.; Wei, J. Y.; Williams, T. F. Science fact and the SENS agenda. What can we reasonably expect from ageing research?. EMBO Reports', 2005, 6 (11), lk 1006–1008.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]